Jah, mõnel üksikul õnnestub seda teha sihipärase ja raske tööga, kuid paljud võivad oma edu kirjutada suuresti venna, klassikaaslase, äia äripartneri või endise kolleegi toetuse arvele. Eesti on väike riik ja tänaseni loeb pea igas valdkonnas kõige rohkem see, kes keda tunneb.
Mulle meenub inimese sotsiaalset arengut käsitlevatest raamatutest, et väiksemate piirkondade noorte edu ei sõltu mitte seal kättesaadavatest võimalustest, vaid piirkonna üleüldisest sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Elukoht ja sealsed võimalused tingivad suures plaanis selle, kas tema vanemad tahavad ja oskavad panustada oma lapse edusse ning olla eeskujuks? Kui noor mitte kunagi ei kuule kodus arutelusid investeerimisest, enesearengu tähtsusest või õppimisvõimalustest, kas sel noorel siis üldse on võimalik olla ettevõtlik ja näiteks rakendada oma tehnoloogilist taipu? Siin osas on kooli ja teiste noorte tugistruktuuride roll ülimalt oluline.
Edu kui hälve normaalsusest?
Ida-Viru olukorda ei tee paremaks ka kohaliku meedia suhtumine edusse ja piirkonna inimeste edulugudesse. Läbivalt on levinud arvamus, et edu ei ole midagi tavapärast ja normaalset, mis ettevõtlikkusega kaasas käib, vaid hoopis kellegi (pigem ootamatu) vedamine. Meie piirkonnas ei ole kahjuks levinud arusaam, et edu võib ja peab olema igaühe võimalik teekond. Lihtsalt meediasse pääseb see, kellest ajakirjanikud on kuulnud.
Ütle, kes on su sõbrad...
Eestlastel on üks huvitav vanasõna: "Ütle, kes on su sõbrad, siis ütlen, kes sa ise oled" ja nad käituvad täpselt selle järgi. Meil on edulugusid ja staaresindajaid igas valdkonnas, aga need edulood tuginevad suuresti suhtlusvõrgustikul. Eesti on väike riik, kus määrava tähtsusega on see, kes on su pereliikmed, klassikaaslased, sõbrad-tuttavad. Isegi investeeringu otsuste tegemisel saab oluliseks see, kes keda tunneb.
Selleks, et pealinnast kaugemate piirkondade noortel oleks rohkem võimalusi, et kogukonnad saaksid areneda, et rohkem oleks mitmetasandilist ja erisuunalist suhtlust, peame sellest vanasõnast välja murdma ja seda laiendama. Tekitame eri piirkondadest noortele võrdsemad võimalused, rohkem kokkupuutepunkte. Las Tallinna Reaalkooli videokonverentsina toimuvas matemaatikatunnis osalevad ka Jõhvi ja Sillamäe gümnaasiumi noored. Las Kohtla-Järve noortega samas geograafiatunnis osalevad ka Inglise Kolledži või Miina Härma Gümnaasiumi noored. Jäädes puhtalt ühe piirkonna põhiseks, kärbime juba varakult pealinnast eemal elavate noorte tiibu.
Päritolu määrab
Möödunud aastal korraldas nutikate ideede rahastu Prototron eraldi programmi koolinoortele. Osalema olid oodatud kõik 13-19-aastased noored üle Eesti, kel on mõni nutikas idee, mis võiks lahendada mõnda noorte igapäevast kitsaskohta, näiteks õppimises või huvialal. Programmi ülesehitus oli lihtsamast lihtsam - noorte poolt idee ja meie poolt õpetus, kuidas seda teoks teha - mentordamine ja parimatele auhinnaraha. Kõlab nagu plaan? Täpselt nii, aga tegelikkuses jõudsid programmi peamiselt Eesti eliitkoolide õpilased. Oma elukoha tõttu jäid eemale need, kelle perekonna taust on teistsugune, sest nad elavad teises inforuumis ja seeläbi jäävad juba eos eemale võimalustest, mis avanevad näiteks suurlinna noortele.
Võrdsed võimalused e-kanalites
Õnneks tehnoloogia võtmes ja online's oleme kõik võrdsed. Prototron pidi koroonaviiruse tõttu kogu oma programmi kolima e-kanalitesse ja tegime seda üliedukalt. Tänu koroonakriisile ja erinevatele e-lahendustele muutusid kõik leiutajad eri piirkondadest ja riikidest võrdseks. Teeme sama eri piirkondadest pärit noortega - vabastame nad piirkonnast tulenevatest piirangutest ja anname neile ettevõtlikkuse tiivad.
