Tõnumaa video tekkis Facebooki esmaspäeval ning seda on vaadatud ligi 85 tuhat korda, jagatud üle 5700 korra ning kommenteeritud üle saja korra. Video on pool tundi pikk ning selle käigus helistab Tõnumaa terviseametisse, häirekeskuse koroonaviiruse infoliinile ning tervesse hulka perearstikeskustesse, kus võtavad toru pereõed.

Tal on üks küsimus ja üks eesmärk, mida ta püüab saadud vastustest hoolimata tõestada.

Poole tunni vältel pommitatakse pereõdesid küsimustega nagu näiteks: "Kas on võimalik, et gripp ongi koroona?", "Aga miks mind enne koroonatestile saatmist gripitestile ei saadeta?", "Kas arst saadab ka gripitestile?".

Kuna video eesmärgiks on näidata, et koroonat ei ole olemas ja grippi justkui nagu enam ei diagnoositagi, järeldab ta kokkuvõtlikult "Sain teada, et gripp ongi koroona." Vaatame üle, kas tal on õigus.

Kuidas on asi päriselt?

Videos räägib mees endale korduvalt vastu. Näiteks ütlevad talle mitmed pereõed, et kui koroonatest jääb negatiivseks, siis saadetakse inimene ka gripitestile, eelnevalt välistatakse lihtsalt tõsisem haigus. Ometigi väidab ta videos, et gripitestidele inimesi ei saadetagi.

Lisaks valetab ta toru otsas olnud pereõdedele, et tal endal perearsti polegi, sestap neile helistabki. Selle lükkab ta ise video teises pooles ümber, usaldades video kuulajatele, et tal on perearst küll, keda ta on kahel korral külastanud. Miks siis valetada?

Pöördusime ka perearstide Triin Perksoni ja Piret Rospu poole, miks ikkagi inimene saadetakse enne koroonatestile ja alles seejärel vajadusel gripinäitajaid kontrollima.

Perkson selgitas alustuseks, et koroonaviiruse haiguspilt on mitmekülgsem kui gripil. Näiteks võib koroonahaigel olla nii nohu-köha, aga ka kummaline lööve nahal. Sellele kõigele lisaks võivad haigel olla gripile omased lihasvalud ja kõrge palavik. "Seepärast me kõiki nohu-köhatajaid gripi osas ei testigi, kuna see ei ole tüüpiline haiguspilt ning mõte läheb gripile tavaliselt palaviku-lihasliigesvalu-kuiva köha korral," sõnas ta.

Perkson lükkas ümber, et patsientidelt alati esimesena vaid koroonatest võetakse. Näiteks võtab ta ise mõnelt patsiendilt korraga mõlemad, et haigusele kiiremini jälile saada.

"Tavaliselt on igas perearstikeskuses gripi kiirtestid kohapeal olemas, gripitesti võetakse enam-vähem samamoodi nagu koroonatki vatipulgaga sügavalt ninaneelust. Kui minul on mõni selline patsient olnud, siis ma olen nad tavaliselt kohale kutsunud ja nii koroona kui ka gripi kohapeal ära võtnud." Viimase vastus selgub kiirtestiga, koroona tulemus laboris.

Vajadusel võetakse gripiteste ka haiglates ning EMO-des.

Rospu selgitas, et terviseamet teeb koostöös perearstikeskustega sentinelseiret, milles vaadeldakse gripileviku ulatust testide kaudu. Nii näiteks saadakse teada, millal sügisel on hooajaline gripp kohale jõudnud. Iganädalase sentinelseire gripilevimus oli mullu samal ajal vaid pisut kõrgem. See lükkab taaskord ümber teesi, nagu grippi meie ümber hetkel polekski (1).

Proosalisem põhjus, miks korraga alati kahte testi ei tehta, on seotud ka riigi rahakoti ja vajadusega. Kuna koroonaviirus on keerulisem haigus ning nakkab kergemini, mõjutades ka riiki rohkem, siis välistatakse eelnevalt see. Juhul kui palavik siiski püsib, uuritakse haiget edasi muuhulgas vajadusel gripitestiga. Ka gripi ravi ei muutu eriti testi tulemusest, juhul kui inimene ei kuulu riskirühma. See on ka põhjus, miks paljud täiskasvanud, kes grippi põdenud, pole gripi puhul eales testi pidanud andma.

Kas grippi ja koroonat saab korraga põdeda?

Videos räägivad kaks pereõde üksteisele vastu. Esimene väidab, et testimisega välistatakse haiguseid, teine väidab, et kontrollitakse olemasolu. Esimene ütleb, et grippi ja koroonat ei saa korraga põdeda, teine ütleb, et mõni võib põdeda mõlemad korraga läbi. Tõnumaa paneb seda vastuolu tähele ning märgib, et see järjekordne tõend sellest, et koroona ja gripp ongi sama asi.

Tegelikult eksib esimene õde videos. Kuna kõik Tõnumaa kõnedes esinenud inimesed on anonüümsed, pole võimalik järgi uurida, miks too pereõde nõnda arvas.

Sellegipoolest võib inimene põdeda korraga nii grippi kui ka koroonaviirust (2, 3). Healthline kirjutab, et põdedes ühte viirust on meie immuunsüsteem nõrgenenud ning on tõenäolisem, et korjame üles ka teise viiruse. Kuigi sellised juhtumid on meditsiinipraktikas haruldased, siis on see siiski kehale kurnav. Kahe viiruse sesoonset levikut on nimetatud "twindemicuks". Isegi juhul kui vaktsineerimistega koroonaviiruse pandeemiline levik kontrolli alla saadakse, muretsevad arstid, kuidas tulevikus hoida ära kahe haigusega nakatumist näiteks haiglas või hooldekodudes viibivate riskirühmade seas. See, et kahte viirust on võimalik korraga põdeda, tõestab aga veelkord, et koroona ja gripp ei ole sama asi.

Otsus: On ebaselge, kas videos esinemiseks andsid pereõed ka eelnevalt nõusoleku. On arusaamatu, mida videoga tõestada püüti. Argumenteerimine videos on eksitav üks räägib aiast, teine aiaaugust. Video on deklaratiivne, mitte faktitihe, mistõttu leiame, et see on kokkuvõttes "eksitav", mitte "vale".

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid