FAKTIKONTROLL | Meie maskide sees ei ole "usse"
(20)
Mida väidetakse?
Üle maailma levivad videod, milles näidatakse koduste vahenditega, kuidas meie näomaskides elavad "ussid", mis siis väidetavalt meie tervist kahjustavad.
Neid videoid on tehtud ka Eestis. Mask pannakse mõne koduse mikroskoobi või läätse alla ja näidatakse, kuidas selle peal on kahtlased mustad "ussikesed". Videote kommentaarides on neid nimetatud morgellon ussikesteks. Suurendusklaasi all neile sooja õhku peale puhudes hakkavad morgellonid liikuma ning seeläbi järeldatakse, et tegemist on "ussikestega", mis siis maskidelt meie kopsudesse jõuavad.
Kuidas on asi päriselt?
See teooria jõudis Eestisse Saksamaalt. Jagatakse kommentaarideski Facebookis saksakeelseid videoid, milles maskidelt ussid esmakordselt avastatakse (1, 2, 3).
Mis on morgellonid?
Morgellonide müüt ulatub sajandite taha. Nimelt kirjutas juba aastal 1674 Inglise arst Thomas Browne "mustadest ussikestest" laste kehadel, mille tõttu nad ei saa magada, ei söö, sügelevad, köhivad ning kannatavad palaviku all. Ta uuris laste nahka mikroskoobiga ning avastas sealt mustad osakesed, mis "sarnanesid tolmukübemega".
Morgellon tõbi on senini meditsiinimaailmas laialdaselt tunnustamata ja uurimata. Alles 2002. aastal sai USA-s esimene inimene selle diagnoosi (5). Morgellon tõbi on nahahaigus, mille tekkepõhjustes ja diagnoosis ei ole teadusmaailm ühel meelel. Seda iseloomustab haavade raske paranemine, palavik, aga ka psühhoos, mistõttu peavad mõned teadlased seda mõne vaimse probleemi tulemiks, mitte haiguskäivitajaks (6). Ühel meelel ollakse aga selles, et morgellon tõvega inimestel tekivad seletamatud osakesed naha peale. Tegemist ei ole seega kopsuhaigusega, nagu väidab teooria.
Mis on maskidel?
Proovisime ka ise maske koduste vahenditega lähemalt vaadata. Ainuüksi luubiklaasi all võis sellelt leida tumedaid osakesi, mis erinesid ülejäänud maskikiust. Seega saime kinnitust videotele, et tõepoolest - miskit neil maskidel on ja järelikult pole videod võltsingud. Aga mis see on?
Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professori Heikki Junnineni selgitas, et tegemist pole mitte mingil juhul elusorganitega.
"Mida parem mikroskoop, seda paremini on näha, et tegemist on siiski kiududega meie riietelt, ilmselgelt mustadest riietest, muidu poleks neid hästi näha. Kui täpsemalt vaadata, on ilusti näha, et kiud on kandilised ja otsad on erinevalt murdunud ja rebenenud."
Ta lisas, et riidekiudude liikumist põhjustab õhu liikumine, õhu niiskus ning staatiline elekter. Videotest nähtavat äkilist liikumist lisab see, et enne õhu puhumist on riidekiud jäänud maski kinni, kuid puhutakse siis järsku sealt lahti.
"Sõltuvalt kiu materjalist absorbeerib see erinevalt niiskust ja on erineva jäikusega. Kui maskile hingatakse niisket õhku, liigutab hingatud õhuvool kiudusid, niiskus neeldub materjali ja painutab seda uude asendisse. Kui niiske õhuvool peatub, hakkavad kiud kuivama ja painduvad tagasi oma algsesse asendisse. Jääb mulje, et kuigi õhuvool katkes, liigutavad kiud ennast edasi. Lisaks võib laadumine staatilise elektriga ja laengu neutraliseerimine muuta kiu asendit ja tekitada liikumist."
Ta tõi näited, mis võiksid olla mujalt tuttavad. "Suuremas skaalas samade füüsikaliste tegurite mõjud oleksid näiteks lipu lehvimine, lohe lendamine taevas, puitpõrandate ja uste paisumine ning juuste peast eemale lendumine kuivas õhus staatilise elektri tekkimisel, õhupalli seinal püsimine, kui seda on elektrifitseeritud näiteks villase kampsuniga."
Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professor Andres Krumme selgitas lisaks, et maske valmistatakse tingimustes, milles on hulkraksete organismide eluspüsimine võimatu.
"Ka edasine maskide valmistamine ja pakendamine on kontrollitud valdkond ja eeldab puhtaid tingimusi. Kogu selle protsessi käigus on keskkonnatingimusi ja hügieeninõudeid silmas pidades hulkrakse elu arenemine väga vähetõenäoline, kuna puuduvad sobivad toitained ja niiskus. Ka on vähetõenäoline, et ussilaadsed organismid jõuaksid välja areneda maski puhul ette nähtud kasutusaja jooksul, mis on paar tundi."
Kuna polümeeridest koosnevad tekstiilid on "mäluga" materjalid - kahanedes ja paisudes vastavalt soojusenergiale - siis mõjutab videotes tulemust ka kasutatud valgusallikas.
"Ühes videos kasutati tugevaid valgusallikaid (kasutati taskulampi), millega kaasneb ka soojus. Luubi ja muu suurendava optika kasutamine koondab valgus- ja soojuskiirgust vaatluspiirkonda. Teises videos selgitas video valmistaja, et ta hingab proovile, ehk see on mingi soojusallika kohal. Hingamine toob kaasa muutused nii soojuses kui ka vaadeldava objekti niiskuse sisalduses. Kiudude mõõtmete muutumisega kaasnevad liikumised võivad siis tunduda elusolendi liigutustena.
Maske uuris kõrgetasemeliste mikroskoopide all TTÜ keemia ja biotehnoogia instituudi vanemteadur Tiit Lukk. Oma leide näitas ta telesaatele Laser, aga ka meile. Ta kinnitas, et tegemist on riidekiududega, mitte ussikestega. Kuna riidekiude on õhk meie ümber täis, siis maskide kandmist pole põhjust karta, sest hingame neid niigi muu õhuga lõputult sisse. Lähemalt saab uurida siit.
Otsus: tegemist on valega. Meie maskidel ei ela usse.
