„Mina olen roheline nii seest kui väljast,” teatavad linna peal sõitvad bussid. Kõrge linnaametnik lausub ajakirjanikele, et gaasiga sõitvate busside ost on suurim samm keskkonna heaks, mis on kohalikus ühistranspordis viimastel aastatel tehtud. Ent tegelikult sõidavad bussid fossiilse gaasiga, sest hankega leitud tarnija pole suutnud linnale biogaasi tagada.

Pakiveofirma teatab kodulehel, et on süsinikuneutraalne. Samal ajal kui firma kuller järjekordsele kundele saadetist üle annab, seisab ootel ... diiselmootoriga kaubik.

Toiduainetööstus esitleb uhkusega uusi loodussõbralikumaid ehk väiksema materjalikuluga pakendeid. Ent kui hakata neid lähemalt uurima, ilmneb, et need on väga raskesti ümber töödeldavast materjalist, mis vajaks eraldi kogumiskasti.

Need on ainult mõni kümnetest ja sadadest rohepesu näidetest. Eksperdid nendivad, et rohelist nägu tehakse nõnda ulatuslikult, et ühe või teise ettevõtte esiletoomine oleks paratamatult ebaõiglane – ülejäänud patustajad jääksid ju varju.

See on kõigest erasektor. Riiklikul tasandil toimuv mõjutab keskkonna käekäiku märksa enamgi.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega