TSITAAT
Mart Helme (EKRE) Riigikogu infotunnis 05.05.2021: "Härra eesistuja, kuna te olete vaktsineeritud, siis mul on teile ettepanek. Te ei ole enam nakkusohtlik, võtke mask eest ära..."
KONTROLL
Valitsuse kommunikatsioonibüroo poolt hallatud kriis.ee lehel on info, mis väidab, et ka vaktsineeritud inimene peab kandma maski. Selleks antakse viis põhjust:
- Ükski kasutavatest COVID-19 vaktsiinidest ei ole 100% efektiivne nakatumise ja sümptomaatilise ning asümptomaatilise haiguse ennetamisel. Ka vaktsineeritud inimene võib nakatuda ja viirust edasi kanda, kuigi vähemal määral kui vaktsineerimata inimene.
- Vaktsiinid ei taga kohest kaitset. Ka teise süsti saamise järel kulub veel teatud aeg maksimaalse kaitse väljakujunemiseni.
- Inimestel, kel mõne haiguse tõttu on immuunsus alla viidud, võib vaktsiini tõhusus olla lubatust väiksem ja mask on oluline täiendav kaitseviis.
- Viirus muutub pidevalt. Mida rohkem inimesi haigust põeb, seda kiiremini see ka areneb. Väljatöötatud vaktsiinid ei pruugi ära hoida uute muteerunud viirusetüvede laastavat mõju. Senised uuringud on küll näidanud, et vaktsiinid töötavad praeguseks tuvastatud enam nakkavate variantide puhul, kuid maskid kaitsevad koroonaviiruse mistahes tüve eest, samuti ka teiste õhu kaudu levivate haiguste eest.
- Eestis on hetkel väga kõrge COVID-19 haigestumise tase ja järelikult ka väga suur viirusesse nakatumise risk.
See, et vaktsineeritud inimene võib nakkust edasi kanda, on välja toodud ka Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste veebilehel COVID-19 tõenduspõhise info all. Arst Urmas Siigur on viidanud ajakirjas Medscape ilmunud artiklile, mis väidab, et üldjuhul vaktsiinid kaitsevad inimest haigestumise eest, kuid ei hoia täielikult ära nakatumist ja viiruse levikut. Samas mööndakse, et ei ole piisavalt infot selle kohta, kas COVID-19 vaktsiin omab samasugust toimet.
Seega ei saa olemasolevate teadmiste valguses väita, et vaktsineeritud inimene teisi ei nakata. Samuti ei vabasta vaktsineerituid maskikandmisnõudest praegused Eesti õigusaktid.
OTSUS
Vale
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
