RAAMATUBLOGI: Kohv suurendab ja vähendab võimalust haigestuda vähki ehk kui tõesed on teadusuuringud?
(2)
Raamatu „Koostis” lisapealkiri annab teada, millest tuleb juttu: „Kummaline keemia, mida me endale sisse topime ja peale määrime.”
Tõesti... Ega me tea tõesti täpselt, mis ühe või teise toiduga meie sisemusse jõuab. Sest kes viitsib lugeda tootepakendilt luubiga peenikest kirja, millest niikuinii midagi aru ei saa. Näiteks loed mineraalveepudelilt, et see sisaldab 70 – 90 ühikut miskit ainet H3BO3, mis, nagu uurimisel selgub, on boorhape. Tore on, aga mida sa selle teadmisega peale hakkad?
Too boorhape on loodetavasti mineraalvees loomulik värk, aga kui võtame need toiduained, millest on poeriiulid lookas... Üks peamine raamatu teema kõlabki: „Kui halb on töödeldud toit ja kui kindlad me selles oleme?”
Aga esmalt tuleb selgeks teha, mis on töödeldud toit. Näiteks mesi – puhas looduslik kraam, parandab tervist ja ravib haigusi. Aga on töödeldud, sest mesilane imeb nektarit ja töötleb selle meeks.
Heakene küll, räägime siis sellest, millist keemiat me endale sisse sööme. Mille peale vastab GMO-meelne keemik: „Kogu toit koosneb sõna otseses mõttes tervenisti kemikaalidest. Ja inimene koosneb sada protsenti kemikaalidest. Maailm koosneb sada protsenti kemikaalides ja ka see, mis on iganes olnud ja tuleb, koosneb kah.”
Sestap on autor võtnud tarvitusele väljendi ülitöödeldud toit.
Ühesõnaga, orgaanilist keemiat õppinud teaduse lahtiseletaja George Zaidan proovib toidu ja kreemide ja sigarettide maailma inimestele mõistetavalt lahti rääkida ja teeb seda suurepäraselt, kuigi hätta jäädes.
Näiteks peatükis – „Kas kohv on elueleksiir või vanakuradi veri?” – toob ta alustuseks ära meedias ilmunud artiklite pealkirjad. Kokkuvõtalt on uuringud näidanud järgmist...
* Kohv võib suurendada riski põdeda südamehaigusi, kopsuvähki, põievähki, akuutse müokardi infarkti, isheemiatõbe ja kahjustada loodet.
* Kohv ei kahjusta südant, ei kahjusta loodet, ei suurenda põievähiriski, vähendab südamerabanduse riski, vähendab vähiriski ja enesetapuriski ja käärsoolevähiriski.
Kahe eelneva lõigu väidete taga on teaduslikud uuringud. Ehk siis kaks teadlast on uurinud eraldiseisvalt kohvi tarbimist ja üks leiab, et see jook suurendab, teine aga, et vähendab vähiriski. Aitäh, et inimkonda informeerisite, ent kumb neist väidetest on õige?
Zaidan selgitabki lahti teaduslikke uuringuid ja näitab kui ebakindlad need on, et midagi kindlalt väita. Näiteks uuriti, kas ülitöödeldud toidu sööjatel ehk nõndanimetaud keemikutel on suurem risk haigestuda vähki võrreldes tervislike toitujate ehk kinoaentusiastidega. Uuringus osalejate toorandmed vaadates oli keemikute seas 386 vähijuhtu, kinoaentusiastidel aga 712. Et siis ülitöödeldud toit ennetab vähki? Ei sugugi. Järeldus oli, et ebatervislik toit suurendab vähiriski 23%. Kuidas? 386 peaks olema vähem kui 712? Ongi, aga... Edasi lugege raamatust, mis on äärmisel hariv, põnevalt kirjutet ning kõigele lisaks ka humoorikas.
