FAKTIKONTROLL | Riigikogulane vassib vaktsiinisurmadega, hooldekodude suremus ei ole tõusnud
(22)
15. mail toimus koroonapiirangute vastane protest Vabaduse väljakul, kus pidas teiste hulgas kõne ka Kalle Grünthal. Oma kõnes keskendus ta selle, kuidas Eesti on koroonaga valesti võidelnud, piirangud on olnud põhjendamatud ning PCR-testid ei tööta. Kõne lõpus keskendus ta aga vaktsiinidele ning nende väidetavatele kõrvalmõjudele.
Ta rääkis järgmist:
“Koeru hooldekodu Järvamaal. Küsisin hooldekodu töötajate käest, kas ja kui palju on neil suremus igakuiselt, vastus oli 3–4 inimest. Pärast vaktsineerimist jaanuari lõpus oli 15. märtsiks hooldekodu suremus 25 inimest. Lähen isiklikuks. Eile sain teada, et minu lähisugulane tädi Helgi on vaktsineerimise tagajärjel jäänud pimedaks. Minu sõjaväe kaaslase ema, keda vaktsineeriti – südame juures tromboos, jala juures tromboos ja lõppkokkuvõtteks insult. Minu tuttav Paidest Lembit suri kaks päeva pärast vaktsineerimist televiisori ees. Mulle on väga paljud oma juhtumitest kirjutanud. Eriti jäi mulle meelde ühe päästja, eridemineerija juhtum, kellel oli pärast vaktsineerimist kaks nädalat kõik korras, kuid siis hakkasid pihta vaegused. Kõige hullem oli tema sõnul see, kui ta kuivatas käterätikuga nägu, siis pool näonahka jäi käteräti külge. Täna käisin poes ja sattusin müüjaga vestlema, kes kurtis, et tema kolleegist isa, keda sunniti vaktsineerima, töötas laevatehases ei saa oma tööd jätkata, tal on meeletud peavalud, inimene on muutunud sisuliselt elavaks laibaks. Selline statistika vaikitakse maha…”
Kõne on Facebookis ringelnud nädalapäevad, jõudes viraalsena levida sadade inimesteni. Pimedaks jäämine, suremine televiisori ees, insult, näonaha kaotamine – kõik see kõlab ju kohutavalt.
Pöördusime 19. mail ka Grünthali enda poole, paludes tal selgitada, kas neid väiteid saab kuidagi ta ka tõestada. Kas need inimesed on pöördunud oma arstide või ravimiameti poole? Vastust pole me temalt saanud.
Kuna sellist kuulujuttu on keeruline tõestada või ümber lükata, siis alustame sellest, mis osaliselt tõele vastab.
Surm Paides. Kalle Grünthalil võib õigus olla, et tema tuttav Lembit Paides televiisori ees suri. Järva Teataja surmakuulutuste põhjal on märtsist maini surnud kaks Lembitut. Millele aga tõendeid ei ole, on see, et mees hukkus vaktsiinisüsti tagajärjel. Tuttava surma kasutatakse ära emotsionaalsete väidete tegemisel, millele tõestust ei ole.
Tuttava insult ning müüjanna isa peavalud on samuti ilmvõimatud kontrollida. Kellest jutt on? Need on asjad, mis paraku suure tõenäosusega aset on leidnud, kuid nende seos vaktsiinidega on ravimiametile täna teadaolevalt puudu.
Seega keskendume ennekõike sellele, mida saab kontrollida: pimedaks jäämine, nahareaktsioon ja Koeru hooldekodus suurenenud vaktsiinijärgne suremus.
Koeru hooldekodu juhatuse liige Terje Teder lükkas Grünthali jutu mitmekordselt suurenenud suremusest ühemõtteliselt ümber.
“Oluline on teada, et Koeru hooldekeskuses oli COVID-19 puhang 24. jaanuarist kuni 31. märtsini ning sellel oli väga suur mõju, sest meil haigestus kokku 163 klienti. Viirusesse nakatumise tagajärjel suri 17 inimest, neist 15 haiglas.”
“Paraku ei olnud enamik haigestunud klientidest haigestumise hetkeks veel vaktsineeritud või nakatusid vahetult enne vaktsineerimist.”
“Vaktsineerimine ei ole põhjustanud ühegi meil elava inimese surma. Selliste meelevaldsete seoste loomine ja avalikult esitamine on taunitav ning eksitab inimesi. Pandeemia on meile kõikidele suur väljakutse ning me näeme, et vaktsineerimine on parim viis end selle haiguse eest kaitsta,” lisas Teder.
Tema sõnutsi ei haigestunud nende inimeste seast, kelle COVID-i süstist möödas kauem kui seitse päeva, mitte ükski inimene.
Võrdluseks: Koeru hooldekeskuses suri 2020. aasta kolme esimese kuuga 17 inimest, kuid koroona tõttu oli see number traagiliselt kõrgem – 29 lahkunut. Kui inimesed oleksid olnud vaktsineeritud, oleks suremus olnud väiksem.
Ka ravimiameti esindaja eitas Grünthali juttu. Pimedaks jäämist või ekstreemseid nahareaktsioone, nagu näiteks oma näonaha maha tõmbamine, pole teatiste alusel esinenud.
Ravimiameti ohutusjärelvalvebüroo juhataja Maia Uusküla nentis, et peavaludest antakse siiski sageli teada.
“See on kõigi COVID-19 vaktsiinide teadaolev ja väga sage kõrvaltoime, mis möödub paari päeva jooksul. Paaril juhul on teada antud pikaajalistest peavaludest, mis vajasid ravi, kuid meile ei ole teada, kas nende seas on Kalle Grünthali viidatud juhtum.
Ka Koerult pole ravimiametisse jõudnud ühtki surmaga lõppevat juhtumit.
“Lähedastel ja vaktsineeritutel on õigus teada anda kõigist reaktsioonidest, mis vaktsineerimise järgselt tekivad. Kalle Grünthal võiks paluda neil inimestel meiega ühendust võtta või anda meile nende inimeste kontaktid,” lisas ta.
