Von Schirach on kodumaal tuntud mees, kaitsnud kõikvõimalikke karvaseid ja sulelisi - Ida-Saksa funktsionääre, tööstureid, prominente ja allilmategelasi. Ju oli ta advokaadina hea, kuid kirjanikuna väga hea, mistap jättis juura kõrvale ja keskendus sulesepa tööle.

Juba „Kuritööd” oli viimseni väljapeetud ning tekstist ja lauseehitusest ei jäänud kahtlustki, et raamatu on kirjutanud advokaat, tuginedes tõestisündinud lugudele. Ei mingit lõplikku hinnangut, pelgalt kirjeldus, mis jätab köieotsad lahti ja rippuma.
Briljantne teost, piinlikkuseni lihvitud. Väärikas ja aadellik, justkui mõeldud kõrgklassile. Samal ajal nii põnev kui filosoofiline. „Kuritööd” kerkis hoobilt Saksamaa bestsellerite edetabeli tippu ja püsis seal pikalt. Sama juhtus ka tema järgmiste raamatutega.

„Collinu juhtum”. Üle kolme kümnendi on itaallane Fabrizio Collini töötanud ettevõttes Daimler tööriistade valmistajana, tagasihoidlikult ja laitmatult. Ja siis mõrvab ta Berliini luksushotellis ühe vana mehe.

Collini kaitsjaks määratakse Caspar Leinen, kes on rõõmus oma esimese juhtumi üle, aga vaid nõndakaua, kui saab teada kes on mõrvatu – talle väga lähedane soe ja südamlik härrasmees, parima sõbra vanaisa. Läbi hingepiinade jätkab ta siiski oma tööd, ainult et kaitsealune ei selgita oma tegu.

Eks kõigil tekib ühel hetkel sisemuses pealtnäha lahendamatu dilemma, aga üks pool tuleb valida. Ja Leinen valib õiguse ja õigluse. Kuigi Collini vaikib, leiab ta kaitsja tee püha tõeni, mis, nagu kohtusaalis selgub, on uskumatu ja õõvastav, ent kaitstud Saksamaa seadusega, mis on samavõrd uskumatu ja õõvastav.

Von Schirachi raamat, kus toodi prožektorite valgusse riigi õigussüsteemi karm tegelikkus, mõjus sakslastele vapustavalt. Paraku muuta enam midagi ei saa. Kuigi jah, kuu pärast teose ilmumist hakkas Saksamaa justiitsminister uurima minevikutaaka justiitsministeeriumis.

Olgu lõpetuseks öeldud, et oleks patt jätta Ferdinand von Schirachi teised teosed maakeelde tõlkimata.