KUULA | Koroonavaktsiin on Eestis toonud kaasa kaks tõendatud surmajuhtumit. Kõik muu on väljamõeldis

Koroonavaktsiin põhjustas trombi ja seeläbi 31-aastase päästja surma. Eakas naisterahvas minestas vaktsiini tagajärjel ning kukkus nii õnnetult, et sai surmavalt viga. Need on Eesti ainsad tõendatud koroonavaktsiinist tulenevad kahjud. Ülejäänu on sotsiaalmeedia valeveskite töö tulemus.

Ravimiameti ohutusjärelvalve büroo juht Maia Uusküla jagab seekordses "Valeinfo: paljastatud" saates pisut vaktsiinide "pahupoolt".

Ravimiamet registreerib nädalas koroonavaktsiinide kohta tuhandeid ja tuhandeid kõrvaltoimete teatisi. Vahet tehakse kergematel ja raskematel toimetel, näiteks kui inimene vajab arstiabi, kuid terveneb kiirelt, on tegemist kergema juhuga.

Kui sotsiaalmeedias räägitakse palju anonüümsetest vaktsiinisurmadest, siis tõendatult on Eestis vaid kaks juhtu, mille tulemus on olnud surm.

"COVID-i vaktsiiniga on teada kurb juhtum päästetöötajaga, kellel tekkis vereliistakute vähesusega tromboosisündroom, mida tol hetkel ei seostatud koroonavaktsiiniga. Neid [tromboosi]juhtumeid ei olnud tol hetkel palju ja seda ei teatud, kuidas täpselt ravida. See on üks juhtum, mis on meie hinnangul vaktsiiniga seotud," selgitas Uusküla.

"On teine juhtum, kus eakal naisel tekkis väga halb enesetunne. Ta oksendas ja iiveldas ning viimaks minestas. Minestades kukkus ta nii halvasti, et sai viga ja suri vigastuste tõttu" .

See aga ei tähenda, et vaktsiinid surmavad on. Need on õnnetud juhused. Kuid nende valguses julgustas Uusküla arsti poole pöörduma ka kergemate kõrvaltoimetega, näiteks mitmepäevase peavaluga, mis vaktsiini tagajärjel ilmneb.

"Haiguse põdemine on siiski vaktsiinist tunduvalt hullem. Vanadel inimestel on väga suur risk haigust väga tõsiselt põdeda, kopsukahjustused, mis koroonast tekivad ei võimalda kunagi enam elu tavapäraselt elada. Eestis on tehtud juba nii palju COVID-vaktsiinide doose, et võib öelda, et nad on ohutud. Vaktsiin võimaldab kiiremini naasta tavaelu juurde," jätkas ta.

Uusküla hinnangul võiks Eestis olla tervisekahjude fond, et sellised perekonnad, keda siiski vaktsiini tagajärjel õnnetu juhus tabanud, saaks toetust. Täna sellist lootust aga ei ole.

Kuigi Uusküla hinnangul on vaktsiinikahjude lugudes palju valesid ning kasulõikajaid, siis üksikd perekonnad - keda Eestis saab üles lugeda kahe käe sõrmedel - kelle laps või lähedane tõendatult vaktsiini tõttu tervisekahju saanud on, vajaksid abi. Nii on ta ka aktiivne kommentaator sotsiaalmeedias, võideldes valedega, kuid kohates ohtralt ähvardusi ning laimu. Muuhulgas on ta saanud sotsiaalmeedias tapmisähvardusi ja pöördunud nende osas politseisse.

Kuigi pandeemia on suurendanud vaktsiinivastaste kogukonda, ei ole Uusküla hinnangul see püsiva mõjuga. "Ma usun, et laste vaktsineerimine ei vähene, kuigi koroonavaktsiini osas on kõigil palju küsimusi," lõpetas ta.