VIDEO | Magnetid seisavad vaktsineerimiskohal kinni teibiga, mitte salajase mikrokiibi tõttu
(47)Mida väidetakse?
Üle 20 000 eestikeelse Facebooki kasutajani on jõudnud vale, nagu võiks koroonavaktsiini saanud inimeste käe külge haakuda magnet. Põhjuseks vaktsiinis sisalduv "mikrokiip".
Kuidas on asi päriselt?
Delfi TV käis asja oma silmaga uurimas ja lükkas vandenõuteooria ümber. Tallinna tehnikaülikooli füüsika osakonna dotsent Arvo Mere näitas võlutrikki, kuidas magnetid ja muud kodused metallesemed endale külge kleepida. Teibiga.
"Süstla läbimõõt on nii väike, et sellega ei saa mõjusat magnetit inimkehasse viia, millel oleks võime magnetina toimida," selgitas Mere esimese ümberlükkava asjaoluna.
Ta jätkas: "Juhul kui meile ka süstitaks miskit sisse, me märkaksime seda, sest tegemist oleks võõrkehaga, mis tekitab meile põletiku või suisa sepsise."
Isegi juhul, kui meile siiski oleks sisse süstitud elektronkiip ja meil sellest põletikku ei teki, peaks see olema valmistatud roostevabast materjalist. Näiteks roostevabast terasest, millest on tehtud suurem osa uuemaid kahvleid-nuge.
Mere näitas, kuidas magnet kinnitub terasest valmistatud pinsettidele, kuid mitte antiseptilise ja hügieenilisele roostevabale terasele, millest on tehtud näiteks lusikad.
"Ei tasu kõike uskuda, mida videotes näidatakse. Tegemist on liimimisega, milleks on kasutatud teipi. Kui asi nii lihtne oleks, kasutaks kõik piirivalveametid magneteid, et kõige imeväiksemad võõrosakesed meie küljest üles leida," lõpetas ta.
Kuigi eestikeelses videos teipi tõesti palja silmaga ei paista, võib inimene kaamerat petta näiteks kleepainega oma käel.
Kui kõrvale jätta mikrokiibi teooria ja keskenduda vaid vaktsiini koostisele, tabab ka seal teooria uskujaid teadus – Euroopas ja Eestis kasutavad vaktsiinid ei sisalda alumiinumi, mis võiks magnetile reageerida (1).
Magneti-jutu uskujate seas levib ka teadusartikkel, mis kannab pealkirja "Superparamagneetiliste nanoosakeste edasikandmine DNA vaktsiinides" (2). Ilma artikli sisu lugemata püütakse teadusartikli pealkirjaga, milles sisaldub sõna "magnetiline", kinnitada, et vaktsiinidel võib tõepoolest magnetiline toime olla. Kui aga lugeda teadustöö esimest nelja ridagi, saab kiirelt selgelt, et see keskendub imeväikeste raua-osakeste omadusele hoida koos ebastabiilseid vaktsiinikomponente, et neid geeniteraapias kasutada. DNA-vaktsiine täna maailmas kasutusel ei ole, kuid neid arendatakse suure kiirusega, et saada võitu eluaegsetest diagnoosidest, näiteks HIV-st. Koroonaviiruse mRNA vaktsiinid ei ole DNA-vaktsiinid. Viimased on küll stabiilsemad ka näiteks temperatuuridele, kuid vajavad "tõuget", et siseneda keharakukestesse (3).
Selle väitega videod on teinud tervele maailma ringi peale (4, 5, 6). Inglisekeelsest sotsiaalmeediast alguse saanud TikToki ja Instagrami videod on suuresti tänaseks eemaldatud, kuid eestikeelseid uskujaid veel leidub.
Otsus: Tegemist on valega. Telefon meie taskus jälitab meid palju edukamalt kui olematu mikrokiip meie õlas.
