FOTOD | Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel anti välja kaks esikohta

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel anti žürii üksmeelsel otsusel välja kaks esikohta, mille pälvisid Loone Ots käsikirjaga „Armastus“ ja Juta Kivimäe käsikirjaga „Suur tuba“.

Teisele kohale tuli Heli Kendra käsikirjaga „Kärkä“. Kolmanda kohaga tunnustati Taavi Liiase käsikirja „Helmandi silmus“.

Neljandat korda toimuvale Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusele laekus 81 käsikirja. Žürii, koosseisus Tiit Aleksejev, Andrei Hvostov, Taavi Kangur, Jan Kaus, Eva Koff, Kairi Kruus, Kerttu Rakke ja Reeli Reinaus hindasid käsikirju nende autoreid teadmata.

„81 käsikirja on omaette näitaja ja võidutööde tase on märkimisväärne. Võib öelda, et romaanivõistluse tulemused näitavad eesti keele ja kirjanduse elujõudu. Seda olukorras, kus maailm liigub hämamise, keerutamise ja kirjaliku eneseväljenduse allakäigu poole. Eesti kirjandusse on tulnud uued autorid, kel on, mida öelda,“ ütles žürii liige ja Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev.

Kirjastus Eesti Keele Sihtasutus ja Eesti Keele Instituut andsid välja ühise keele- ja stiiliauhinna, mille pälvis kunstnik Kiwa käsikirja „Kummiliimiallikad“ eest. Margus Karu SA eripreemiaga tunnustati Katariina Ratasepa käsikirja „Ohverduste sügis“ ja Postimees Kirjastus tunnustas Triin Talki käsikirja „Auhind õigesti elatud elu eest“.
Žürii otsusel märgiti tunnustuseks ära kaks käsikirja: Mario Pulver „Lokomotiiv“ ja Meelis Kraft „Veealused“.

Tallinna linnavalitsus tunnustas Eve Lauri käsikirja „Mis nimi loeb“. Tallinna linna poolt välja pandud eripreemia suurus on 2000 eurot, seda linn hakkab edaspidi romaanivõistlusel välja andma alaliselt.

Tallinnas kultuurivaldkonda kureeriva abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul pärjatakse Tallinna linna eripreemiaga teos, milles käsitletakse tallinlasele olulisi teemasid.“ Tallinna linn annab sel aastal esmakordselt välja romaanivõistluse eripreemia, millega soovime tunnustada teost, kus Tallinna linnal kui tegevuspaigal on oluline koht ja mille stiil seostuks Tallinnas elanud autoriga”, rääkis abilinnapea Belobrovtsev. „Kirjandusel on isiksuse kujundamisel hindamatu roll ja linnal on soov toetada head kaasaegset Eesti kirjandust, mis kujutades tallinlase elukeskkonda, kõnetab lugejaid kaugelt üle põlvkondade,“ lisas Vadim Belobrovtsev.

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus on 1926. aastal algatatud kirjastuse Loodus romaanivõistluse idee jätkaja. Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus algatati Eesti erakapitali toel 2014. aastal ja see toimub iga kahe aasta tagant. Romaanivõistlusele oodati eestikeelseid ja varem avaldamata pikema proosa käsikirju mahuga vähemalt 200 000 tähemärki.

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse võitjad: Armin Kõomägi „Lui Vutoon“ (2015. aastal), Vahur Afanasjev „Serafima ja Bogdani“ (2017) ja Paavo Matsin „Kongo tango“ (2019).

Romaanivõistlusele oodati eestikeelseid ja varem avaldamata pikema proosa käsikirju mahuga vähemalt 200 000 tähemärki.

Romaanivõistluse toetajad Liviko, Ellex Raidla ja Rahva Raamat tegid Kirjanike Liidule sihtannetuse, millest auhinnafond on 12 000 eurot.