1. Eelmine valitsus oli esimene, kes langetas makse;
2. Aktsiiside alandamine parandas maksulaekumist;
3. Maksulangetused aitasid jõuda majanduse “buumini”.

Esimene maksude langetaja

Esmalt on juba loo pealkirjas välja toodud, et eelmine valitsus oli viimase 20 aasta esimene, kes langetas aktsiise. Tegemist on eksitava väitega. Rahandusministeeriumi andmetel on tõepoolest alates 2000. aastast alkoholiaktsiisi tõstetud. Mõni aasta rohkem, mõni vähem. Kuid 2019. aastal vähendati õlu ja kange alkoholi aktsiisimäära, mitte üldiselt kõiki aktsiise nagu väidab Helme. Aktsiisi ei langetatud näiteks kääritatud jookidel või veinidel, mille etanoolisisaldus on suurem kui 6 vol-i ning ei langetatud ka vahetoodetel. Samuti ei langenud mitte kõik aktsiisid, näiteks bensiini hind jäi muutumatuks.

Maksude laekumine

Martin Helme väitis nimetatud artiklis järgmist: “Tõime alla alkoholiaktsiisi, mis lõpetas ära absurdse piirikaubanduse ja parandas meie maksulaekumist.” 2019. aasta juulis jõustus eelmise valitsuse otsus langetada alkoholiaktsiisi 25 protsendi võrra. Peale seda on viimase kahe aasta võrdluses alkoholiaktsiisi pealt saadud tulu just vähenenud (1). Kui näiteks 2019. aasta augustis laekus riigile alkoholi ja kütuse pealt umbes 71 miljonit eurot, siis aasta hiljem oli see summa pea 6 miljonit väiksem ehk 65 miljonit eurot.

Piirikaubandus on tõepoolest kadunud, kuid sel puhul mängivad rolli nii Eesti ja Läti väike hinnavahe kui ka piirid lukustanud tervisekriis (2). Vaatamata sellele, et viimasel ajal eelistatakse kodumaalt alkoholi osta, pole alkoholiaktsiisi langetamise tõttu rohkem raha riigile laekunud ehk Helme väide ei pea paika.

“Vähendasime elektri-, gaasi-, ja diisliaktsiisi ning suurendasime suurtootjate soodustusi nii elektri- kui gaasiaktsiiside puhul.” Helme on ka ise välja toonud asjaolu, et tegemist oli ajutise muudatusega, mis viidi ellu mullu kevadel. Need endise valitsuse aktsiisimäärad kehtivad veel seega kümme kuud. Siiani pole antud muudatused igapäeva tarbijani jõudnud, näiteks diisli keskmine müügihind oli eelmine kuu 0,757 eurot/liiter, mis on kallim kui aasta tagasi, kui liiter maksis 0,573 eurot (3).

Nii elektri-, gaasi- kui ka diislihinnad sõltuvad paljuski välisteguritest - maailmaturu hind, transport, ladustamine jne (4), kuid ka aktsiisilangetus ei aidanud tavatarbijal toodetelt odavamat hinda saada. Kuna aktsiisi langetati, kuid hinnad tõusid, siis ei tõusnud ka makselaekumised. Kütuste pealt saadi 2020. aasta augustis 6 miljonit eurot vähem makse, kui aasta enne seda (5). Sellest saab järeldada - eelmine valitsus küll langetas eelnevas tsitaadis mainitud aktsiise, kuid need ei kajastunud jaemüügi hinnas ning ei toonud ka lisakasu riigieelarvesse, sest maksukorje ei suurenenud.

Majanduslik "buum"

Eelnimetatu põhjal tegi poliitik järgmise järelduse: “Just nende otsuste tagajärjel taastus meie majandus väga kiiresti ning lisandunud eelarvestiimuli tõttu on meil kätte jõudmas buum.” Juuni keskel avaldas Eesti Pank värske majandusprognoosi, mille kohaselt tõdeti, et piirangute kaotamisele järgneb majanduskasv (6). Aruandes seisab, et Eesti majandus ületas kriisieelse taseme juba aasta alguses, kuid seal ei ole toodud välja seost nende aktsiisidega, mida eelmine valitsus langetas. Samas, ei ole Eesti majanduskasv võrreldav ülejäänud Euroopaga (7), kus majandus on kriisist väljunud kiiremini.

Euroopa komisjoni esindus Eestis avaldas Euroopa majandusprognoosi, mille kohaselt kasvab Euroopa liidu majandus tänavu 4,2 protsenti, kuid Eestis 2,8 (8). Prognoosist tulevad välja majanduskasvu põhjused, milleks on vaktsineerituse määra tõus ning piirangute leevendamine, mis aitavad majandusel taas aktiivseks muutuda.

Tallinna Ülikooli majanduse dotsent Indrek Saar ütles Faktikontrollile, et selleks, et hinnata, kuidas on või ei ole aktsiisi langetus majanduslikku olukorda parandanud, oleks meil vaja teada, kuidas oleks läinud, kui aktsiisi poleks langetatud. Seda me aga ei tea. “Selle analüüsimiseks on olemas analüütilised vahendid, kuid lihtsalt mõnele arvule või statistikale peale vaadates pole võimalik seda kahjuks öelda,” lisas Saar.

Kuna Martin Helme pole oma väljaöeldus toonud välja faktilist alust enda väidetele, siis on tegemist valega. Helme ei vastanud ka Faktikontrolli päringule, et väiteid selgitada.

Otsus: Vale. Martin Helme eksis väites, et nende valitsuse ajal langetati kõiki makse. Samuti pole tõendust sellele, et just aktsiisilangetus on taganud majanduse taastumise.