Anti Kallaste, Toompea-esiste maskiprotestide üks korraldajatest, levitab Facebookis videot, kus on seganud valed baasandmed pooliku statistikaga. Ta väidab ligi 6000 vaatajale, et koroonavaktsiini on surnud 17 korda rohkem inimesi kui haigusesse endasse.

Kuueminutilises videos väidab ta, et koroonatestid valetavad oma tsükliarvu tõttu. Selles tugineb ta Austria ja Portugali kohtuotsustele, mida on ta tsiteerinud valesti.

Lisaks arvab ta, et kõikidest koroonavaktsiini kõrvaltoimetest jõuab kõrvaltoimete andmebaasi vaid 1%. Ta näitab vaatajatele, et kui näiteks Pfizeri vaktsiini kõrvatoimete juures on “süstalkoha reaktsioonide” juures surmavaks toimeks märgitud 2414 juhtumit, siis järelikult suri vaktsiini tõttu “kahe nulli võrra” suurem hulk inimesi ehk 241 400.

Nõnda numbreid andmebaasidest välja kaevates ja neile nulle lõppu liites on mees teinud tubli arvutustööd. Vaktsiiniohvrite arvuks on ta saanud pöörased 2 miljonit inimest. See olevat tema väitel 17 korda suurem oht kui viirus ise.

Kuidas on asi päriselt?


Koroonavaktsiin ei ole surmav. Aga juhul kui minna korraks mõttega kaasa, saab juba ainuüksi koroonasse surnud inimeste arvust teada, et haigus ise on tapvam kui vaktsiin. Tänase seisuga on koroonasse surnud maailmas 3,9 miljonit inimest (1). See on kaks korda suurem arv kui seda Kallaste väidab olevat, mitte 17 korda väiksem.

Oma videos tsiteerib ta korduvalt PCR-testide tsükliarvu. PCR-testide tsükliarv üle 35 on tekitanud juba pandeemia algusest koroonaeitajate seas müüte. Nimelt on mitmed teadlased üle maailma seda meelt, et testi tsükliarv üle 35 (mida Eestis tehaksegi), on liiga tundlik. Kui teadlaste mure seisneb selles, et suurema tsükliarvuga test paljundab liiga palju viiruse RNA-d - seda ka siis, kui inimene enam ammu nakkusohtlik pole. Test ei suuda inimesele koroonaviiruse RNA-d kopeerima hakata, kui seda meie organismis ei ole. Seega põhineb vandenõuteooria eksitav loogikal. Vastab tõele, et test on tundlik, aga see pole põhjus selle kõrvale viskamiseks. (2)

Videos tsiteeritakse Portugali ja Austria kohtuotsuseid. Portugali kohta väidetakse, et sealne kohus olevat kirjutanud otsuses, et 97% PCR-testidest üle 35 tsükli valetavad. Kõnealune määrus puudutas tegelikult Assooridel puhanud Saksa turiste. Nimelt andis üks turismigrupi liige hotellis koroonapositiivse testitulemuse, mistõttu pandi sundkarantiini terve grupp. Sakslased pöördusid kohtusse, nõudes, et nende kinnipidamine hotellis rikub nende õigusi. Kohus nõustus. Määruses kirjutatakse sellest, kuidas juba koroonaviiruse läbipõdenud inimesel ei pruugi üks test olla piisav näitamaks, et ta enam nakkusohtlik ei ole. Otsuses viidatakse, et kui inimene on teadmatuses, tasub tal teha madalama tsüklilävega test, et hinnata tema nakkusohtlikust. Selles ei ole juttu, et 97% testitulemustest on valed. (3, 4).

Mis puudutab Austriat, siis sealse kohtuotsuse on hinnanud eksitavaks ka riigivõimud ise. Nimelt kirjutas kohtunik määrusesse, et WHO on pidanud PCR teste ebaefektiivseks ning testide looja Kary Mullis olevat väitnud, et kõrge tsükliarvuga testidega saab diagnoosida ükskõik mida. Kumbki väide ei vasta tõele - kohtunik edastas määruses ise vandenõuteooriaid. (5, 6). PCR testide kohta ei otsustanud kohus määruses midagi.

Kõrvaltoimete andmebaasiga käitutud loominguliselt

“See on genotsiid!” karjub Kallaste videos. Genotsiid on ühe rahvahulga süsteemne hävitamine, vaktsiini saavad kõik tahtjad võrdselt.

Samamoodi loominguliselt kasutab mees ära ka kõrvaltoimete andmebaasi. Ta viitab, et vaid 1% kõrvaltoimetest kantakse registrisse. Oma väites toetub ta 2009. aastal avaldatud ameeriklaste kõrvaltoime andmebaasi VAERS (Vaccine Adverse Event Reporting System) põhjal koostatud vaheuuringule. Tulemused ei käi koroonavaktsiini kohta ning on vananenud.

Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius ei osanud Faktikontrollile öelda, kui palju kõrvaltoimeid jääb raporteerimata. “On üsna arusaadav, et kõikidest kõrvaltoimetest ei anta ravimiametitele teada. Esiteks ei peeta osasid kõrvaltoimeid ilmselt teatamisvääriliseks ja teiseks ei pruugita osata tekkinud uusi sümptomeid seostada juba kasutatavate ravimitega.”

Ta selgitas, et igast palavikust ning lihasvalust ei peagi ilmtingimata teada andma. Kõrvaltoimete kogumise süsteem on eelkõige vajalik selleks, et tuvastada uusi ja väga harva esinevaid kõrvaltoimeid, mis kliinilistes uuringutes ei ilmne. Seetõttu on oluline just see, et arstid ja patsiendid oskaksid tuvastada tekkivaid reaktsioone võimaliku kõrvaltoimena ning edastaksid selle info ravimiametitele, kui ka antud reaktsiooni ei ole pakendi infolehes kirjas.”

Just harvaesinevad kõrvaltoimed on need, mida teadlased ennekõike silmas peavad, et vajadusel vaktsiinide kohta käivat lisainfot täiendada või vaktsiini osas uusi otsuseid langetada.

“Vajadusel antakse soovitusi millised patsiendirühmad peaksid vaktsiini kasutamist vältima. Kõikide koroonavaktsiinide kohta kogunevaid ohutusandmeid hinnatakse järjepidevalt kogu maailmas ning kuna manustatud on praeguseks juba väga palju vaktsiiniannuseid, on teadmiste pagas nende vaktsiinide kohta juba üsna suur. Selle kinnituseks on asjaolu, et vaktsiinide infosid on juba mitme uue kõrvaltoimega täiendatud ning mitmete osas käib täpsem uurimine, et neid kinnitada või ümber lükata,” selgitas Laius.

Videos näidatakse nagu oleks igasugune surmajuhtum tõendatult vaktsiinisurm. See ei vasta tõele.

Kui uurija või farmatseut võtab kõrvaltoimete andmebaasi ette, võrdleb ta alustuseks seda, kui palju esineb antud terviseriket ülejäänud populatsioonis ja kas vaktsineeritud hulgas ületab sümptom tavapärast.

Laius nentis, et surmajuhtumite hulk tundub esialgu hirmutavalt suur, kuid kuna vaktsineeritud on juba paljud ning paraku sureb igapäevaselt inimesi kõikvõimalikel erinevatel põhjustel, ei leidu neil korrelatsiooni.

Otsus: Tegemist on valega. Koroonavaktsiin on ka kõrvaltoimetega populatsioonile ohutum kui koroonaviirus ise.