Kodanikublogija Hillar Kohv väidab sotsiaalmeedias, et Tartu ülikooli kliinikumis suri vaktsiini tagajärjel ühel päeval korraga 13 inimest. Seepeale olevat keegi anonüümne TÜK-i töötaja töölt lahkunud ning selle asjaolud olevat "kinni mätsitud".

Kuidas on asi päriselt?


Tartu ülikooli kliinikumi pressiesindaja Jane Freimann lükkas üheselt sellised väited ümber.

"Postituse levitaja pöördus küsimusega ka meie poole ning meie vastus oli järgmine: „Tartu ülikooli kliinikumis ei ole taolisi surmajuhtumeid esinenud. Palun veenduge oma allikate usaldusväärsuses"," vahendas ta.

Kohv püüab ka kommentaarides kodanikuajakirjanikuna TÜK-i selgitust jagada, kuid peab seda täiendavaks tõendiks vaktsiinisurmade maha vaikimisest.

TÜK-is ei ole ühel päeval 13 inimest koroonavaktsiini tagajärjel ära surnud. Freimann selgitas, et juhul, kui keegi töötaja ka vaktsineerimisvastumeelsuse tõttu töölt lahkus, lasub inimesel konfidentsiaalsuskohustus.

"Kuna meie töötajad puutuvad kokku patsientide andmetega, mis peavad olema kaitstud, allkirjastavad töötajad tööle tulles konfidentsiaalsuslepingu, mis sätestab kohustuse tagada salajane isikuandmete töötlemine," lisas TÜK-i esindaja. Nii ei saa haigla töötajad jagada avalikult seda, keda nad ravivad või milliseid diagnoose jagavad.

Kohv jagab veel kommentaarides tõendeid vaktsineerimissurmadest. Näiteks on ta toonud lingi statistikaameti surmade ülevaatele.

Vastab tõele, et möödunud aasta detsembrist jõudis Eestisse kohale koroona liigsuremus (1) . See pole aga tulnud vaktsineerimisest, sest detsembris veel koroonavaktsiine Eestis ei tehtudki, vaid just haigusest endast.

Kõrgeim suremus koroonaviiruse tõttu oli Eestis märtsis terve märtsikuu jooksul suri võrreldes eelmise kümnendiga nädalas sadakond inimest rohkem kui muidu. See oli ka aeg, mil Eestis piiranguid karmistati ning päevas leitud haigusjuhud pidevalt üle tuhande nakatunu küündisid (2) ja haiglad täitusid koroonahaigetega. Tipphetkel viibis haiglas koroonaga 737 inimest. Haiglaravi on tänaseks kokku vajanud 8175 koroonahaiget. Võrdluseks näiteks 1718 gripihooajal oli gripihaigeid haiglates kokku 1946, aasta pärast seda vähem, 1654 inimest (3, 4). Isegi kahe hooaja kokkuliitmisel on gripp põhjustanud vähem kurja kui koroonaviirus pooleteise hooajaga.


2020. aasta lõpust kasvama hakanud koroonasuremust aga kasutavad vaktsiinivastased ära tõendina vaktsiini ohtudest. Ei märgita, et kasvanud suremus kattub ajaliselt koroonapandeemia suurema levikuga Eestis. Kui näiteks Eestis oli märtsis suremus 20 protsenti tavapärasest suurem, siis Soomes, kus sarnaselt Eestile samal ajal vaktsineerimine algas, oli suremus märtsis viimase nelja aastaga võrreldes keskmisest paari protsendipalli võrra väiksem (5).

Otsus: Tegemist on valega. TÜK-is ei ole korraga surnud 13 inimest vaktsiinide tõttu. Lisaks ei vasta tõele väide, et koroonavaktsiin on keskmist suremust upitanud. Seda on teinud viirus.