Henn Põlluaas ütles 1. juulil TV3 Uudistele: „Kui ka välisüliõpilased otsustavad Eestisse jääda /.../, siis ei leia nad oma erialale vastavat tööd. Keeleoskamatuse pärast teevadki nad just selliseid Bolti ja Wolti ja muid töid, ja Eesti ühiskond, kes on neid harinud ja kasvatanud ja kulutanud oma ressurssi, tegelikult midagi vastu ei saa.“

KONTROLL

Kontrollime, kas Eesti ühiskond ei võida välistudengite vastuvõtmisest midagi.

Esiteks, välistudengid tarbivad Eestis olles kohalikke teenuseid, maksavad õppemaksu, neil on elamiskulud ning neid külastavad nende lähedased. Keskmiselt kulutab välistudeng Eestis õppides eluasemele 250 eurot kuus. Kogu õppeaasta jooksul on välistudengite kulutused eluasemetele enam kui 15 miljonit eurot. Sellele lisandub toit, siseturism ning muu meelelahutus, millele kulutatakse keskmiselt 300 eurot kuus ("International Student Barometer 2019: Välisüliõpilased Eestis ja maailmas," lk 53-56 ja lk 58).

Tartu ülikooli 2021. aasta ingliskeelsete õppekavade õppemaks jääb vahemikku 3800-6000 eurot aastas, arstiteaduse õppekava puhul aga koguni 12 000 eurot. (Eriti kolmandatest riikidest pärit) välistudengid katavad enamasti oma õppekulud vähemalt suures osas ise. Nii said Eesti kõrgkoolid haridus- ja noorteameti projekti Study in Estonia juhi Eero Loonurme arvutuste kohaselt välistudengitelt õppemaksu ligikaudu kümne miljoni euro ulatuses (Eero Loonurme ettekanne, salvestuse 43. minut).

Seega toovad välistudengid Eestile kasu juba õppimise ajal, olenemata sellest, kas nad samal ajal töötavad.

Kui rääkida välistudengite ja vilistlaste töötamisest, siis eelmisel õppeaastal (20192020) teenis keskmine välisüliõpilane Eestis töist tulu 8914 euro ulatuses („Välisüliõpilate majanduslik mõju: Eesti tööturul osalemine,“ lk 44-45 ja lk 12).

Sama õppeaasta jooksul maksid välisüliõpilased tööst saadava tasu pealt Eestis tulumaksu 3,1 miljonit ja sotsiaalmaksu seitse miljonit eurot. Eestis lõpetanud välisüliõpilastest vilistlased maksid samal ajal tööst saadava tulu pealt 1,2 miljonit tulumaksu ning 2,4 miljonit eurot sotsiaalmaksu ("Välisüliõpilaste majanduslik mõju: Eesti tööturul osalemine," lk 44-45).

Muide, kõige rohkem panustavad välistudengid ja vilistlased info ja side tegevusalaga ettevõtetesse, seejärel töötlevasse tööstusesse ning finants- ja kindlustustegevustega tegelevatesse ettevõtetesse.

Vilistlastest on aga (2019. aasta seisuga) koguni 40% juhid ja tippspetsialistid, edasi iga viies (21%) kontoritöötaja ja klienditeenindaja, ülejäänud on tehnikud ja keskastme spetsialistid, teenindus- ja müügitöötajad, lihttöölised, oskus- ja käsitöölised ning operaatorid ("Välisüliõpilaste majanduslik mõju: Eesti tööturul osalemine," lk 42).

Kokkuvõtteks: olenemata päritoluriigist on välistudengitel igakuised kulutused kokku 8661366 euro ringis (õppemaks 316500 eurot, igapäevased kulutused 250 eurot, eluasemekulud 300 eurot).
Teenuste kasutamistest ning üürist saavad Eesti ettevõtted ning üürileandjad otsest kasu, lisaks saab Eesti riik maksutulu 33 miljoni ulatuses. Seda olenemata sellest, kas välisüliõpilane läheb tööle ning kas seda õpingute ajal või pärast. 2019/2020. õppeaastal töötas 50% välistudengitest juba õpingute ajal Eestis ja nad tõid Eestis töötamisega 13 miljonit eurot maksutulu.

OTSUS

Vale.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid