Eesti vabaks laulmisel on oma osa ka Soome rokimeestel
(7)
Täna toonastele pöördelistele sündmustele tagasi mõeldes tunnistab Jüri Makarov, et esimest Rock Summerit organiseerides polnud tal veel aimugi, milliseid tagajärgi see enesega kaasa toob.
Organiseerimistöö algas koos Gunnar Grapsiga juba aastal 1987, vahetult pärast mitmepäevase Heavy Suve lõppu ning mõlema mehe suurimaks sooviks oli Tallinnasse esinema tuua ka Lääne bände.
See õnnestuski. Soomest saadi kokkuleppele mitme kuuma ansambliga – Leningrad Cowboys (endine Sleepy Sleepers), Eppu Normaali, Juicy Leskinen... Soomlased tõid kaasa tipptasemel helitehnika, eestlased lubasid neile video- ja teleõigused. Kõik sujus ning ürituselamus tuli sama võimas nagu seda seni vaid MTVst ja teistest välismaa kanalitest nähtud oli.
Sini-must-valgete lippude laine
„Juicy Leskinen oli esimene, kes hõikas lavalt, et nüüd laulame meie maa hümni. Mis, teadupoolest, on sama Eesti Vabariigi hümniga. See kõlaski ning järgmisena hüüdis Leningrad Cowboys bassimees: „Eesti vabaks!” Eestlased tulid kaasa, otsekui oleks nad seda oodanud ja soomlaste julgus oleks olnud päästikuks, mis selle inimeste hingest välja tõi,” meenutab Jüri Makarov ning lisab, et ürituse korraldajana oli ta toona ka omajagu mures – rahvamassis liikus palju nii halle mantleid kui ka miilitsamütse.
„Ma arvan, et ülekanded Lääne telekanalitesse olidki need, mis meid tookord suurematest probleemidest päästsid,” ütleb ta nüüd.
Rock Summer aga muutus üha eestimeelsemaks. „Selleks ajaks, kui kõlasid kuulsad viis isamaalist laulu, lehvisid juba ka sini-must-valged lipud,” räägib Makarov.
Ootamatu kaitseingel Arnold Rüütel
Rock Summerist ja öölaulupidudest sai sümbol, vabadusse uskumise ja selle nimel pingutamise üks arvestatavamaid jõuandjaid.
Aasta hiljem organiseeris Jüri Makarov juba järgmist Rock Summerit. Festivali lipu kõrval lehvis Lauluväljaku raadiotornis ka sini-must-valge lipp.
Üritust kooskõlastama tulnud „organite esindajad” nõudsid selle maha võtmist, kuid ootamatult saabus peakorraldaja Jüri Makarovile võimas toetaja – ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel.
„Kui Rüütel ütles, et „See on nii ilus lipp, las ta lehvib!”, ei saanud võõra ideoloogia esindajad enam selle mahavõtmist nõudma ning lipp jäigi lehvima,” meenutab Makarov.
Eesti Vabariik tähistab 2021. aasta suvel oma taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Tallinna Lauluväljakul on selles väga märgiline koht. Toimusid siin ju toonaste võimude poolt taunitud rahvuslikud kogunemised, kus räägiti eesti rahva iseseisvusest, tehti muusikat ning toetati kogu liikumist – öölaulupeod, laulev revolutsioon jpm. Kogu selle ajastu ning sündmuste mälestuse jäädvustamiseks luuakse Tallinna Lauluväljakule külastuskeskus, mille idee on pakkuda ainulaadset harivat-elamuslikku ajaveetmise võimalust Eesti kultuuri maamärgina ja laulva revolutsiooni hällina tuntud kohas.
