Liia Hänni: „Lauluväljak oli sündmuste süda!”
(29)
„Lauluväljak oli toonaste sündmuste süda,” ütleb Liia Hänni ning meenutab kuuma suve, mis tõi rahvale võimaluse tunda üksmeelt ja jõudu, mis viis oma riigi taastamiseni.
Liia Hänni elas ja töötas sellal Tõraveres. Aeg, mis tõi kaasa võimalused vabamalt Eesti olukorrast rääkida, kõlas ka Lõuna-Eestis võimsalt vastu – inimesed koondusid mitmetesse olulistesse rahvaliikumistesse. Liia Hänni oli aktiivselt tegev Rahvarindes, Eesti Kongressis ning Eesti Vabariigi Ülemnõukogus. Hiljem, kui Ülemnõukogu võttis vastu Eesti iseseisvuse taastamise otsuse, ka Põhiseaduse Assamblees.
Tuhandete eestlastega käsikäes
„Mõistsime, et nüüd on see aeg käes ja selles oli väga suur osa just Lauluväljakul toimunus. Mäletan Eestimaa Laulu 1988. aasta septembris – see on kristalselt selge ja helge mälestus,” ütleb ta ning jutustab, kuidas sajad ja tuhanded inimesed üksteisel isamaaliste laulude ajal kätest kinni hoidsid ja kaasa laulsid. „Hoidsin võhivõõral mehel käest kinni ja mäletan, kuidas ta laulu „Eestlane olen ja eestlaseks jään...” järel, pisarad silmis, muudkui kordas: „Küll see Eesti rahvas on ikka vahva!” jutustab Liia Hänni võimsatest tunnetest, mis haarasid kõiki Lauluväljakul viibijaid.
Veel isiklikum mälestus on tal seotud abikaasa vanematega, kes olid Eestimaa Laulule tulnud Märjamaalt. „Teadsime, et nad on siin, aga ei suutnud neid rahvamassis märgata. Pärast kontserti aga kohtusime ning meheema ütles, et tema oli kontserdi ajal mõelnud – kui lapsed üles leian, saab Eesti vabaks.”” räägib Liia Hänni ning lisab, et tema mehe vanemad olid väga eestimeelsed inimesed ja tal on siiralt hea meel, et nad nägid Eesti Vabariigi taastamise ära.
Selge mandaat rahvasaadikutele
Liia Hänni meenutab, et enne Eestimaa Laulu oli 1988. aasta juunis Lauluväljakul suur rahvakogunemine, kus saadeti Moskva poole teele Eestist valitud rahvasaadikute kongressi delegaadid. Neile anti kaasa selge mandaat – tuleb seista Eesti rahva unistuste täitumise eest. Sellele järgnes Stalini ja Hitleri salasobingu õigustühiseks tunnistamine, mis murdis olulise tõkke teel Eesti iseseisvusele.
Sama selge rahva mandaat oli ka Ülemnõukogul, kes 20. augustil 1991 võttis vastu otsuse Eesti iseseisvuse taastamisest. „See oli nagu punkt loo lõppu, mida Eesti rahvas ühiselt ajalooraamatusse kirjutas,“ räägib Liia Hänni ja lisab: „Otsuseni jõudmine on õppetund ka tänasesse päeva – Eesti tulevikutee valikul tuleb otsida rahvuslikku üksmeelt.“
Lauluväljaku tähendus
„Lauluväljak on minu jaoks püha koht, Eestimaa süda, kus me rahvana tunneme seda, mida sõnad ei suuda väljendada. Seda, kuidas me tuksume ühes rütmis,“ võtab Liia Hänni kokku oma arusaama Lauluväljaku tähendusest Eesti rahvale.
Eesti Vabariik tähistab 2021. aasta suvel oma taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Tallinna Lauluväljakul on selles väga märgiline koht. Toimusid siin ju toonaste võimude poolt taunitud rahvuslikud kogunemised, kus räägiti eesti rahva iseseisvusest, tehti muusikat ning toetati kogu liikumist – öölaulupeod, laulev revolutsioon jpm. Kogu selle ajastu ning sündmuste mälestuse jäädvustamiseks luuakse Tallinna Lauluväljakule külastuskeskus, mille idee on pakkuda ainulaadset harivat-elamuslikku ajaveetmise võimalust Eesti kultuuri maamärgina ja laulva revolutsiooni hällina tuntud kohas.
