Hetkel on maskide efektiivsuse osas erinevaid seisukohti ja pole tõestatud, et need oodatud mõju avaldavad.

23. juulil ilmus Eesti Päevalehes arvamuslugu Kultuuriminister Anneli Ott: ma ei poolda maskikandmise nõuet kõikidele kus kultuuriminister muuhulgas mainis, et ta ei toeta üldist nõuet kanda maski, vaid toetab seda ainult nendele, kellel on haigustunnused. Haigustunnuseta inimestele on kultuuriministri arvates maskikandmise nõue seadmine piisava põhjenduseta.

Hiljuti välja kuulutatud koroonaviiruse kolmas laine tõstab Eestis kiiresti pead ja elanikkonna vaktsineerimine jääb oodatust tugevalt maha. Valitsus otsustas piiranguid taas tagasi tuua, üheks esimeseks piiranguks sai 2. augustist maskikandmise kohustus ühistranspordis üle Eesti.

Kolmanda lainega samal ajal pälvis avalikkuse tähelepanu kultuuriminister Anneli Ott, kes ei avalda oma vaktsineerimisstaatust, olles sellega ainus valitsuse liige, kes ei ole avalikkuse teadaolevalt vaktsineeritud või koroonaviirust läbi põdenud. Rahulolematust ministri sammu üle avaldasid nii Eesti kultuuritegelased kui ka peaminister Kaja Kallas.

KONTROLL

Maski peamine ülesanne on piirata potentsiaalselt patogeeni kandvate piiskade levikut inimeselt inimesele. Maskide tõhusus sel juhul jääb sõltuvalt materjalist analüüsitud uuringute põhjal 30% kuni 95% protsendi kanti.

Suurim osa uuringutest analüüsib maskide tõhusust koroonaviiruse pandeemia raames Ameerika Ühendriikides. Lyu ja Wehby võrdlesid nakatumismäärasid osariikides maskikandmise kohustusega nende osariikidega, kus sellist kohustust ei ole. Uuring kinnitas, et maski kandmine tõepoolest mõjutab nakatumismäära juurdekasvu — kolm nädalat pärast maskikandmise kohustuse kinnitamist langes päevane nakatumiste langes 2% võrra, võrreldes nende osariikidega, kus sellist kohustust ei olnud. Samale järeldusele tulid ka Rader et al., kes analüüsisid 378 207 inimese maski kandmist USAs — R-number maskikandmise kohustusega osariikides oli teistest osariikidest madalam.

Joonis 1. Lyu ja Wenby. Maskide kasutamine avalikus ruumis ning nakatumise juurdekasvu protsendiline muutus.

Howard et al. pöörab tähelepanu maski tõhususele asümptomaatiliste nakatumiste puhul — maski kandmine on eriti tõhus siis, kui inimene põeb koroonaviirust ilma sümptomiteta või on haiguse algfaasis, mil sümptomid ei pruugi veel avalduda. Suur roll on ka sellel, kui palju inimesi peab reeglitest kinni ja kannab maski. Samas uuringus on mainitud, et just kõikidele inimestele laienev maskikohustus on kõige tõhusam — näiteks 50% maski tõhususe ja 50% maski kandmisega R0 langeb 2,4st 1,36le, mis on võrreldav tavalise hooajalise gripiga.

Allolevalt jooniselt on näha, et kõige tõhusam meede viiruse leviku piiramiseks on keskmine reeglitest kinnipidamine kõrge kaitsevõimega maski puhul või ulatuslik reeglitest kinnipidamine keskmise kaitsevõimega maski puhul. Kui maske kannab vähe inimesi, siis oodatud mõju ei avaldu; sama juhtub ka siis, kui kantakse väga madala kaitsevõimega maski.

Joonis 2. Howard et al. R-numbri sõltuvus maski kaitsevõimest ja reeglitest kinnipidamisest elanikkonnas.

Analüüsitud uuringud mainivad samuti, et maski kandmine on kõige tõhusam koos teiste koroonavastaste piirangutega, näiteks distantsi hoidmise, käte pesemise ja desinfitseerimise ning kontaktide vältimisega.

Kindlasti tuleb mainida ka seda, et antud teema on siiamaani vähe uuritud ja suurem osa analüüsidest olid tehtud enne koroonaviiruse pandeemiat. Samas, muude respiratoorsete haiguste levik on koroonaviirusega sarnane ja varasemad uuringud kinnitavad maskide kaitsevõimet ka koroonaviiruse vastu. Informatsiooni erinevus võib tuleneda ka sellest, mis maskidest mõnes konkreetses uuringus räägitakse.

Erinevad maskitüübid

Ehkki tavaliselt räägime maskidest üldiselt, on vaja meeles pidada, et nende tõhusus erineb tüüpide vahel (kirurgilised maskid, N95 maskid, kangast maskid) märgatavalt. Davies et. al. uuring aastast 2015 näitab, et kangast tehtud maski ja kirurgilise maski tõhusus erineb pea 30% võrra. Uuringu järelduseks osutus see, et kangast tehtud mask ei paku kirurgilise maskiga sarnast kaitset, ent on parem, kui maski mittekasutamine ja võiks olla muu võimaluse puudumisel kasutatav. Seetõttu võib tsitaadi õigsus sõltuda ka maski definitsioonist — kas tsitaadi seletuseks kasutatud uuringus või infos käis jutt kirurgilisest / N95 maskidest või kangast tehtud maskidest.

Alles 28. juulil on Ameerika Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus (CDC) muutnud oma ametlikku soovitust maski kandmise suhtes topeltvaktsineeritud inimeste jaoks. Nüüdsest alates peavad ka nemad siseruumides maski kandma. Taoline muutus oli tingitud sellest, et mitmes osariigis on tekkinud suured koroonakolded nende seas, kes on topeltvaktsineeritud ja käisid mõnel üritusel maski kandmata.

Probleem on tekkinud just deltatüve kõrge nakkuslikkuse tõttu, mis tähendab, et ka topeltvaktsineeritud inimesed võivad olla superlevitajad. Kõige suurem kolle tekkis Massachusettsi osariigis, Provincetown’is. 29. juuli seisuga on sealses koldes 937 nakatunut, kellest 74% vaktsineeritud.

Pandeemia jätkumisega saame infot juurde

Ka Eesti meedias on käinud läbi artikleid, mis väidavad, et maskid ei ole koroonaviiruse vastu võitlemises mõttetud, näiteks Tauno Jürgensteini artikkel Eesti Päevalehes. Jürgenstein mainib, et laborikatsete teel arvutatud maskide tõhususe protsendid ei ole otseselt tõlgendatavad koroonaviiruse vastu kaitseks.

Pandeemia jätkamisega saame piisavalt juurde informatsiooni ja statistikat tavaelust, mis kasutatud selle faktikontrolli kirjutamiseks. Saame võrrelda maskikandmise kohustuse mõjusid nakatumismäärale ja leviku kiirusele, kasutades erinevate riikide päevaseid nakatumisarve, mitte laborikatseid.

Ka Jürgensteini artikkel kinnitab seda, et kangast maski kaitsevõime on madal, visiiri oma mõnikord isegi negatiivne ehk kirurgilise maski või respiraatori kasutamine on tõhusam. Artiklis viidatud ECDC aruanne ütleb, et ehkki maskide tõhusust on hetkel üpris raske määrata, omavad nad ikkagi mõju koroonaviiruse pandeemia leviku piiramisel ja peavad olema kasutatud koos muude piirangutega (distantsi hoidmine jne), mitte nende asemel. Selline mõttelaad on jälgitav ka selles kontrollis analüüsitud uuringutes. Tõepoolest, artiklis mainitud maskikandmisega võimalikke kaasnevaid sotsiaalseid probleeme ei ole veel piisavalt uuritud, kuid need jäävad käesoleva faktikontrolli käsitlusalast välja.

OTSUS

Maski kandmine on tõhus viis koroonaviiruse laia leviku piiramiseks, just kasutades koos teiste piirangutega, nagu distantsi hoidmine, hügieeninõuded ja kontaktide piiramine. See on eriti kasulik siis, kui inimene põeb haigust sümptomiteta või ta on juba nakkusohtlik, kuid sümptomid pole veel avaldunud.

Uuringud USAst ja laborikatsed on näidanud otsest seost maski kandmise kohustuse ja nakatumismäärade langemise vahel. Samas, maskikandmise kohustuse edu sõltub mitmest tegurist, mida on raske kontrollida — maskide materjal, maski õige kandmine ja reeglitest kinnipidamine. Kui kirurgiliste ja N95 maskide suhtes on teadlased pigem ühel meelel, siis kangast maskide tõhususe suhtes teadlastel üksmeelt ei ole. Uuringud näitavad, et maskid on tõhusad just siis, kui suurem osa inimestest peab reeglitest kinni ja kannab maski õigesti. Samas, teadlased nõustuvad, et ka kangast maski kandmine on parem, kui nägu mitte katta.

Pigem vale.


PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses
Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.
Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias
väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi
tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse
poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa,
pigem tõsi ja tõsi.

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile
faktikontroll@delfi.ee.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid