Kuid Eesti evangeelne luterlik kirik (EELK) on pigem nagu Katar või Saudi Araabia. Summa summarum on raha palju, kuid lähemalt vaadates valitseb ebavõrdsus ja seesama jõukus pureb kiriku vaesemat poolt kannast.

Kirik hääbub. Annetajaid jääb vähemaks. EELK suudab ise aina vähem raha toota ja Eesti luterluse ellujäämine sõltub üha rohkem maksumaksjast. Kuid maksumaksja rahaga tegutsemine ei tee kirikust veel avalikku asutust, kes peab kõige kohta aru andma ja eetilisest eetilisemalt tegutsema.

Kulisside taga avaneb hoopis halastamatu äri, kus leidub nii pankrotimenetluses varade kantimist, „omi mehi” hangetel kui ka kiriku ja isiklike huvide süstemaatilist sassiminekut.

..