Kirikus on saamas üha olulisemaks erinevuste aktsepteerimine.
Massiusund on alati olnud riiklik moodustis, neid ei saa lahutada.
Kirikul ongi mõju, mida ei saa isegi vähese usulise kirjaoskusega Eestis keegi eirata.
Tosina aasta eest kaotas luterlus Eestis populaarseima usundi staatuse. Samal ajal kui luteri kirik noori tikutulega taga otsib, ei näi Eesti kahel õigeusu kirikul uute hingede leidmisega probleeme olevat. Miks? Eesti Päevalehe ja Levila ajakirjanikud otsivad vastust.
Uuel aastatuhandel on kirikuõpetaja nii psühholoog, suhtekorraldaja kui ka kinnisvaramaakler. Loo küpsemise nädalail jõudis Levila ajakirjanik vestelda kolme hingekarjasega ja käia jumalateenistustel – tassida kirstu ja tunda end muu hulgas lootusetult patusena.
Kaasaja häälekaimad homovastased luteri vaimulikud näeksid kirikut meeleldi siirdumas katoliiklike tavade rüppe. Sisevastupanu liberaalsele ja igavale luterlusele pärineb juba poole sajandi tagant ning sai alguse ühe mehe reisist Leetu.
See ei paista välja unisest kirikuaiast. Harva kuuleb sellest mõne sõna jutlusel. Aga juba kümnendi pulbitseb Eesti evangeelses luterlikus kirikus (EELK) sisetüli. Kas samasooliste inimeste armastus on piibli järgi patt? Ja kas piiblit tohib tõlgendada? Erimeelsused jooksevad vaimulikke pidi. On kon...
Ehkki luteri kiriku kõrges hierarhias pole EKRE-l seni suuremat tugipunkti, ulatab parteile abikäe konservatiivsete kirikuõpetajate loodud ja toimetatav veebiväljaanne Meie Kirik.
Reformierakonna kantsis Tartus on sealsed linnapead aastakümneid nautinud sümbiootilist suhet kohaliku Pauluse kirikuga ega eita, et see on toonud valimistel hääli. Samas vaimus on kirikusse astunud rida oravapartei tipp-poliitikud ka pealinnas.
EELK peapiiskop Urmas Viilma võinuks jäädagi vaimulikuks mõnes väikses kohas, kui poleks noore mehena kogenud heureka-hetke, mis ajendas teda enda mõjukust kasvatama.
Sel nädalal saate Eesti Päevalehest lugeda koostöös meedialaboriga Levila sündinud artiklisarja meie „riigikiriku” – Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) rollist me ühiskonnas. Põhiseaduse järgi Eestis riigikirikut ei ole, aga EELK peapiiskopi Urmas Viilma tõhusa tegevuse tulemusel hakkas eriti ...
Alates sellest, kui Urmas Viilma valiti peapiiskopiks, on Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus suurem kui kunagi varem. Liikmeskonna vähenemisest hoolimata on Viilma head poliitilised sidemed taganud paljude kirikule soodsate otsuste tegemise. Tema peamine li...
Usu võim. Kuula, kuidas Levila ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud uurisid kiriku mõjuvõimu Eestis (143)
Eesti Päevaleht ja Levila avaldavad täna esimesed artiklid ühiselt valminud sarjast „Usu võim”, mis keskendub peamiselt luteri kiriku mõjuvõimu uurimisele poliitikas ning ühiskonnas.
