Väide: "Sain teada täpsed ametlikud arvud, kui palju on juba tänaseks surnud vaktsineerituid inimesi, kellel on põhidiagnoosiks märgitud U07.1 ehk laboratoorselt kinnitatud Covid-19 haigus. Terviseamet andis teada, et selliseid surmajuhtumeid on lausa 53."

Tegelikkus: Esiteks, ei ole kindel, kas need inimesed surid koroonaviirusesse või oli viirus üks mitmest surma põhjusest. „Nende 53 vaktsineeritud inimese surmajuhtumi seas on COVID-19 märgitud küll surma käivitava põhihaigusena, kuid reeglina põetakse samaaegselt mitmeid teisi raskeid haigusi. Näiteks kopsuvähki haigestunud patsiendi surmateatisele võib arst esialgu märkida surma põhjuseks COVID-19, kuid lõplik diagnoos on siiski vähihaigus. Nende 53 surmajuhtumi puhul ei ole lõplik surma põhjus veel selge," ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna juht Hanna Sepp. Seega, on blogipostituses tehtud saadud arvust valed järeldused, sest need 53 inimest ei ole surnud vaktsiini saamise tagajärjel ning pole ka kinnitatud, et nad oleks surnud koroonaviiruse tagajärjel.

Teiseks, Eestis on kokku surnud COVID-19 nakkushaigusesse 1223 inimest. Nendest 53 surma, mida on mainitud blogipostituses, moodustab see neli protsenti. See tähendab, et kõikidest koroonaviirusega surnud inimestest on Terviseameti andmetel neli protsenti olnud ka vaktsineeritud. Seejuures on see kõige kõrgem võimalik määr, sest kõikide surmapõhjus ei ole COVID-19, vaid muu haigus ning sellega kaasnev koroonaviirus. Täna väitis Terviseamet pressiteates, et 53 hulgas on vaid üks vaktsineeritud inimene surnud COVID-19 tõttu. Kuna seda statistikat hiljem korrigeeritakse, lähtume siiski suurimast võimalikust määrast.

Lisaks pole täpsustatud, kas neil 53-l oli käes esimene doos, mõlemad doosid, kas nende vaktsineerimiskuur oli täielikult lõpuni viidud ja kas nendes kehas oli üldse piisavalt antikehi, samuti on teadmata, millal neid vaktsineeriti. Surmade statistikat parandatakse takkajärgi, mistõttu lähtume siin kontrollis kõige kõrgemast võimalikust määrast, jäädes ikkagi väiksemaks, kui blogipostituses viidatud.

Väide: "Sellega on ametlikult lükatud ümber müüt justkui vaktsineeritud inimesed ei sureks selle haiguse tagajärjel, mille vastu on nad vaktsineeritud. 53 surmajuhtumit on ikkagi väga suur arv meie väikeses riigis."

Tegelikkus: Vaktsineerimine ei taga surematust. Seda pole kunagi väidetud. Taaskord tuletas seda meelde ka Terviseamet. „Kui inimene põeb vähki, siis ei anna koroonavaktsiin kaitset selle raske põhihaiguse eest. Koroonavaktsiin kaitseb ikka COVID-19 haiguse põhjustatud raskete tüsistuste eest," ütles Sepp. Vaktsiin võimaldab vähendada haiglate koormust raskete nakkusjuhtumite eest. On teada, et enamus haiglas viibivatest koroonahaigetest on vaktsineerimata.

Väide: "Toon võrdluseks, kui sama suur hulk suremusi on liiklusavariides või uppumise tõttu, siis seda on varasemalt väga suurelt ajakirjanduses välja toodud ja näidatud seda, kui äärmiselt kriitilist olukorda."

Tegelikkus: Tervise arengu instituudi andmete põhjal on samal perioodil, mil koroonaviirusega surnud pea 1300 inimest, on sõiduki õnnetustest saanud surma 99 inimest. See tähendab, et liiklusõnnetuste suremus on pea kaks korda suurem, kui koroonasuremus vaktsineeritud inimeste hulgas, kuid 13 korda väiksem kui koroonasuremus vaktsineerimata inimeste seas.

Väide: "Küll aga nüüd ei tehta sellest mingit suuremat skandaali ja justkui enam ei kehtigi arusaam „iga inimelu on oluline". Vaktsiinipropaganda töötab edasi täistuuridel, lapsi meelitatakse isegi burgeritega ja mitte ühegi juhtiva isiku jaoks ei ole üldse murekohaks see, et nii suur hulk inimesi on ikkagi surnud sõltumata vaktsineerimisest."

Mida küll proua Irja Lutsar ütleks nende 53 surnud inimese lähedastele, kes on pidanud maha matma oma vaktsineeritud kalli inimese sõltumata sellest ametlikult antud lubadusest?"

Tegelikkus: Taaskord, need inimesed, kes on surnud koos koroonaviirusega, olles samal ajal vaktsineeritud, nende surma põhjuseid ei ole täpsustatud. Me ei saa kindlalt öelda, et nad surid kuidagi sellepärast, et olid vaktsineeritud. See seos on alusetu, seega ei saa ka ajakirjandus väita nagu oleks vaktsineerimine nende surmi põhjustanud. Kohe, kui selliseid juhtumeid ja nende põhjuseid täpsustatakse, siis ka ajakirjandus sellest räägib. Kui lähedastel on kahtlus, et surm võis olla seotud vaktsiiniga, tuleb pöörduda Ravimiametisse. Seni aga tasub vaadata peeglisse hoopis valede külvajatel, et nad lähedasi pärast surma veel valedega taga ajavad.

Väide: "Vaktsineeritud inimesed surevad 2,5 korda rohkem, kui vaktsineerimata inimesed

Terviseametilt sain veel ametliku info suremuse kohta vaktsineeritud inimeste lõikes. Ehk siis suremuse koguarvu sõltumata surma põhjustest, vaid ainult selles lõikes, kas inimene oli või ei olnud vaktsineeritud.

Andmed sain kahes osas - esialgu küsisin suremuse numbri tänase päeva seisuga ja siis veel eraldi perioodi 1.juuni kuni tänase kohta. Sealt sain lihtsa arvutuse abil teada, et 1. jaanuarist kuni 1. juunini (aasta esimesed 5 kuud) on kokku surnud 2702 vaktsineeritud inimest."

Tegelikkus: Statistikaameti info järgi on juuni alguseni surnud 7985 inimest, tänase (33. kalendrinädala) seisuga on Tervise arengu instituudi andmetel kokku surnud 9353 inimest. Olenemata soost, vanusest, põhjusest või vaktsineeritutest. Blogis välja toodud Terviseameti e-mailis seisab, et sel aastal on kõikidest surnutest 2702 inimest olnud vaktsineeritud ühe või kahe doosiga. Seda ei öeldud, et surma põhjustas koroonavaktsiin, nagu postitusest mulje jääb. Öeldakse seda, et põhjuseks on olnud viirus või muud diagnoosid. Tegemist on kogusuremusega ajaperioodi vältel.

Siin tuleb taaskord sisse TA nakkushaiguste osakonna juhi Hanna Sepa jutt, kes kinnitas, et koroonavaktsiin ei kaitse kõikide maailma haiguste eest. See, et vaktsineeritud inimene võib surra mõnes õnnetuses, saada saatusliku haiguse või lõppeb ta elu mõnda kolmandat moodi, vaktsiin kahjuks ära ei hoia. Luua seost, et vaktsiin ja kõik vaktsineeritud inimeste surmad on omavahel seotud, on vale.

Väide: "Samal perioodil on Tervise Arengu Instituudi ametlikel andmetel kogusuremus Eestis olnud 7985 inimest. Seega aasta esimese viie kuuga on surnud Eestis 2702 vaktsineeritud inimest ja 5283 vaktsineerimata inimest. Küll aga on siin oluline vaadata ka seda, kui palju on olnud kogu elanikkonna lõikes (1,325 mil. elanikku) vaktsineerimise protsent. See arv on iga kuu lõikes muutunud, kus jaanuari lõpu seisuga oli vaktsineeritud vaid 2,1% elanikest, veebruari lõpus 5,9% elanikest jne. Maikuu lõpuks oli see suhtarv 35,5% elanikkonnast."

Tegelikkus: Siin on postituse autor kasutanud tüüpilisi demagoogiavõtteid. Ta on pannud kokku suremuse ja vaktsineerituse taseme, kuigi need ei ole omavahel üldse seotud. Eriti pole need seotud, sest vaktsineeritud inimesed ei ole surnud vaktsiini tõttu vaid teistesse tervisemuredesse või õnnetustesse.

Väide: "Kuna vaktsineerimiste arv on kuude lõikes üles liikunud enam-vähem lineaarselt, siis üsna täpse suhtarvu saab kätte kuude aritmeetilise keskmise alusel ja seega esimese viie kuu jooksul oli keskmiselt vaktsineerituid 16,7% elanikest."

Tegelikkus: Siin ei olegi täpselt aru saada, mida postituse tegija selle protsendiga öelda üritas, kuid tegelikud numbrid on järgmised: 1. juuniks, mis perioodi postituse autor on läbivalt kasutanud, oli Eestis vaktsineeritud 478 392 inimest. Seda vähemalt ühe doosiga. See teeb umbes 36 protsenti elanikkonnast.

Iga arvutushimuline inimene saab välja rehkendada keskmise vaktsineerimistempo, keskmise vaktsineerimisdooside arvu kuu lõikes, aga mitte "viie kuu jooksul kokku vaktsineeritud keskmist", sest seda numbrit saab näidata koondarvuna - palju on vaktsineeritud protsentuaalselt kokku viie kuu jooksul. Autor pole arvesse võtnud, et igakuine statistika liidab uued vaktsineeritud eelmisele kuule, vaid on võtnud aritmeetilise keskmise kuude kaupa eraldi. Lihtsustatult: juuni vaktsineerimisstatistikas on sees jaanuarist maini vaktsineeritud inimesed, autor on jaanuari statistikat liitnud viis korda, veebruari oma neli korda jne. Sellise matemaatikaga on ta jõudnud uue näitajani, mis mitte midagi ei tegelikkuses ei peegelda.

Väide: "Seega selle aasta esimese viie kuuga oli keskmiselt 16,7% elanikest vaktsineeritud ja 83,3% vaktsineerimata."

Tegelikkus: Vale. Siin ei saagi võtta mingisugust "keskmist". Faktid ütlevad selgelt, et esimese viie kuuga oli Eestis vaktsineeritud ühe doosiga ligi 36 protsenti elanikkonnast. Mis jättis vaktsineerimata 64 protsenti elanikkonnast. Tasub tähele panna ka seda, et esimeseks juuniks olid vaktsiini saanud valdavalt vanemad elanikud. See tähendab, et enamus vaktsineerituid olid tol hetkel 60-aastased või vanemad inimesed. Eesti keskmine oodatav eluiga on meestel 74 ja naistel 82 eluaastat. Kevadega said selles vanuserühmas olevad inimesed suures osas vaktsineeritud. Seega, oli esimeseks juuniks enamus 70+ vanuses inimesi vaktsineeritud ja kui osa neist inimestest kõrge vanuse tõttu ära surid, siis on tegemist muidugi vaktsineeritud inimese surmaga. Sest vaktsineerimata eakaid oli palju vähem kui vaktsineerituid. Kuid see, et nad olidki vaktsineeritud, ei mänginud suremisel rolli - selles vanusegrupis on aastate lõikes inimesi üldiselt sama palju ära surnud. Statistikaameti andmete järgi on iga-aastane suremus 65+ vanuserühmas 12 000 ringis püsinud.

Väide: "Sealt edasi sain juba välja arvutada suremuse arvud vastavalt vaktsineeritusele. Ühe elanikkonna protsendi kohta tuleb välja, et suremus on olnud vaktsineeritud inimeste puhul 161,7 juhtumit ja vaktsineerimata inimeste hulgas 63,4 juhtumit."

Tegelikkus: Autor on kasutanud arvutamiseks "keskmist vaktsineerimismäära viie kuu vältel" ehk 16,7 protsenti ning "vaktsineeritud inimeste suremust" ehk numbrit 2702. Vaktsineerimata inimeste puhul on ta siis vastavalt võtnud "keskmise vaktsineerimata inimeste määra" ehk 83,3 protsenti ning viie kuu "suremuse vaktsineerimata inimeste hulgas" ehk 5283. Nagu eelnevalt tõestatud, ei vasta need numbrid juba eos tõele.

Esmalt pole keskmine vaktsineerimisnäitaja mingi näitaja - juuni alguseks oli vaktsineeritud ligi 36 protsenti inimestest. Teiseks - nagu eelnevalt ja korduvalt kirjutatud, ei kajastu vaktsiini saanud inimeste kogusurmade hulgas vaktsiini TÕTTU surnud inimesed. Seda viitab ka TA spetsialist oma kirjas, mis blogis avaldatud "[...] surma põhjuseks siis nii U07.1 diagnoos kui kõik muud diagnoosid". Viimasest neljast sõnast on muidugi hobianalüütik mööda vaadanud.

Statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra lükkas ümber, nagu oleks suremus vaktsineeritud inimeste seas olnud suurem, kui üldpopulatsioonis, kasutades selleks Terviseameti avaandmeid ning Statistikaameti nädala surmaandmeid (mis on mõlemad avalikult kättesaadavad).

"Arvutasin täielikult vaktsineeritute protsenti kolmes vanuserühmas iga nädala lõpus. Vaktsineeritute protsenti alusel arvutasin igal nädalal vaktsineeritud inimeste surmade hinnangu eeldusel, et surmad on võrdse tõenäosusega vaktsineeritutel ja mittevaktsineeritutel," selgitas ta Terviseametile saadetud arvutuskäigus. Seejuures lähtub ka TA oma andmete koostamisel põhimõttest, et suremus on võrdne mõlema grupi hulgas. Sellega ei eelistada statistikas juba eos vaktsineeritud inimesi.


Sõstra arvutustulemuseks selgus, et 33. nädala lõpuks peaks võrdse suremustõenäosuse korral olema surnud 2766 täielikult vaktsineeritud inimest, mis on 463 võrra suurem kui Terviseameti esitatud arv, 2303.

See tähendab, et vaktsineeritud inimesed surevad väiksema tõenäosusega kui vaktsineerimata inimesed. Ta tuletas meelde, et aasta esimeses pooles nägi Eesti COVID-19 tõttu liigsuremust, mil vaktsiin säästis vaktsineeritud osa ühiskonnast.

Väide: "Järeldus: Vaktsineeritud inimeste lõikes on suremus 2,55 KORDA kõrgem. Kordan veel - aasta esimese viie kuuga on vaktsineeritud inimesi surnud 2,55 korda rohkem, kui vaktsineerimata inimesi."

Tegelikkus: Ei. Toodud arvutuskäik blogis ei ole kooskõlas faktidega. Eelnevalt viitasime, et Statistikaameti analüütik Kaja Sõstra jõudis hoopis vastupidisele tulemusele - liigsuremuse tõttu aasta esimeses pooles on vaktsiin inimesi hoopis kaitsnud, sest keskmisest eeldatavast suremusest vaktsineeritute seas on surnud 400 inimest vähem.

Tulles tagasi kontrolli alguse juurde, on vaktsineeritud inimesi surnud kordades vähem, kui vaktsineerimata.

OTSUS: VALE. Blogis on liidetud eksitav matemaatika, pahatahtlikud eeldused ning soovlugemine. Need andmed, mis Terviseamet edastas postituse autorile näitavad, et kõikidest tänavu koroonasse surnud inimestest on 53 olnud vaktsineeritud. Vaktsiini saamine ei ole olnud nende surma põhjus ning postituses tehtud järeldused on valed. Tegemist on pahatahtlikult valesse konteksti pandud väidetega.