Idapiiri ehitamise aeglane protsess on suuremaks probleemiks eriti siis, kui rändekriiside tahtlik tekitamine välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks üha sagedamaks nähtuseks. Meie lõunanaabrid Läti ja Leedu ägavad Valgevene poolt tekitatud rändekriisi all, kus illegaalsete piiriületajate arv on mitmekordistunud. PPA peadirektori asetäitja piirivalve küsimustes Egert Belitšev on nentinud, et oleks lühinägelik arvata, et Leedu stsenaarium Eesti piiril korduda ei võiks (link). Ehkki sellest räägiti juba juulis, ei ole olukord meist lõuna pool esmapilgul vaibumas, mistõttu peaks ka Eesti olema valmis potentsiaalseks rändekriisiks.
TSITAAT
Arvamusfestivali parlamendierakondade juhtide debati alguses esitasid saatejuhid erakondade esindajatele kiirküsimusi. Üks küsimustest oli suunatud Jüri Ratasele, küsimaks, miks piirist on ainult kümme kilomeetrit üles ehitatud. Jüri Ratas vastas, et muu hulgas pole maastiku iseärasustega arvestatud. Martin Helme lisas: "Ajal, kui Mart Helme oli siseminister, hakati piiri ehitamisega reaalselt tegelema."
KONTROLL
Tsitaadi faktikontrolliks peame esmalt uurima, mis sammud olid tehtud erinevate valitsuste poolt idapiiri ülesehitamisel.
Vastame kahele küsimusele:
- Mis oli tehtud idapiiri ehitamise küsimuses eelmiste siseministrite poolt?
- Kas Mart Helme siseministriks olemise jooksul oli tehtud sisulisi muudatusi või suuremat progressi idapiiri ehitamises?
Allolev ajajoon oli koostatud tuginedes PPA ametlikele allikatele ja kasutades otsingut mitmetes meediaväljaannetes, võtmesõnadega "idapiir", "piir", "maismaapiir".
IDAPIIRI EHITUSE AJAJOON
2014 Valmib idapiiri arendusvisioon, esitatakse erinevad lahendused taristu väljaehitamiseks idapiiril. (viide)
2015 Siseministri Hanno Pevkur tutvustab valitsusele idapiiri ehituse projekti, PPA-poolne esialgne hinnang piiriehituse hinnaks on 79 miljonit eurot ning valmimisaastaks 2019. Idapiiri ehitamine figureeris esmakordselt koalitsioonileppes Reformierakonna, IRL ja SDE vahel Taavi Rõivase teises valitsuses. (viide 1, viide 2, viide 3)
November 2016 Jüri Ratase esimese valitsuse Keskerakonna, IRLi ja SDE-vahelises koalitsioonilepingus mainitakse idapiiri ehitust: "Ehitame välja idapiiri." (viide)
01.02.2018 Siseminister Andres Anvelt saab PPAlt teada, et idapiiri ehitus osutub üle 2,5 korra kallimaks (118 miljonit eurot). Siseministeerium algatas siseauditi projekti viibimise põhjuste uurimiseks. (viide 1, viide 2)
16.08.2018 Peaminister Jüri Ratas teatab, et idapiiri ehitus ikka jätkub, projektimaksumuseks on 190 miljonit eurot ja valmimisaastaks 2026. (viide)
31.01.2019 Kuulutatakse välja esimene hange idapiiri lõigu ehitamiseks. (viide)
06.04.2019 Ametisse astub Jüri Ratase teine valitsus, siseministriks saab Mart Helme. Koalitsioonilepingus kirjutatakse, et "jätkame Eesti idapiiri väljaehitamist". (viide)
29.08.2019 Valitsuse välisistungil Piusa kordonis Mart Helme esitab uut alternatiivplaani, mis on senisest odavam. (viide)
12.05.2020 Merko Ehitus ja PPA sõlmivad ehituslepingu. (viide)
Seega võib idapiiri ehituse ajajoonte jagada kolmeks suuremaks etapiks:
I idapiiri projekti idee loomine ja arendamine (2014–2015),
II projekti kulude ümbervaatamine ja projekti aeglane elluviimine (2015–2018),
III projekti elluviimine (2018–...).
2014–2015. aasta projekt takerdus kiiresti probleemidesse ning 2018. aasta talvel sai selgeks, et idapiir läheb maksma pea 2,5 korda rohkem kui plaanitud. Projekt takerdus siseauditi ja riigikogu õiguskomisjoni läbivaatusesse. Suurimad probleemid tekkisid just maismaapiiriga, kuna veepiir Peipsi järvel ja Narva jõel sai kiiresti valmis nii Pevkuri kui ka Anvelti ajal. Tolleaegne Jüri Ratase valitsus koos siseministri Andres Anveltiga otsustas siiski riigipiiri maismaa lõigu ehitusega edasi minna maksumuse tõusust hoolimata (tähtis on meeles pidada ka seda, et idapiiri ehitus oli koalitsioonileppes kirjas). Esimene hange kuulutati välja jaanuaris 2019, loetud kuud enne Mart Helme ametisse nimetamist.
Siseminister Mart Helme ametiajal toimus kaks võtmetähendusega sündmust. 2019. aasta augustiks esitas Mart Helme valitsusele uuendatud ettepaneku idapiiri projekti kohta, mis oli pea 50 miljonit eurot soodsam, sest jättis välja seirekaamerad, liivakünnise ja muud elemendid. Just selle Mart Helme ettepaneku kohaselt toimub praegune idapiiri ehitus. Teine suurem sündmus toimus mais 2020, kui PPA ja Merko Ehitus sõlmisid ehituslepingu esimese idapiiri lõigu ehitamiseks, ehkki lepingu sõlmimise aluseks oli hange, mis oli välja kuulutatud enne Mart Helme siseministriks saamist. Kuigi Mart Helme ametiajal toimusid kõige tähtsamad sammud maismaapiiri ehitamiseks, ei tohiks alahinnata ka eelmiste siseministrite tööd, mis selleks eeldused lõid.
OTSUS
Idapiiri projekt on arendamisel juba mitu aastat ning sellega tegeles mitu siseministrit. Siseministrite rolle analüüsides näeme, et projekt sai jõulise hoo just Mart Helme ajal, kui projekt vaadati üle, sõlmiti leping PPA ja Merko Ehituse vahel ning alustati maismaalõigu ehitamisega. Samas, ka see baseerus eelmise siseministrite tööle, kelle panust ei saa alahinnata.
Pigem tõsi.
PROJEKTIST
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses. Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile
