PÄEVA TEEMA | Rootsieestlane Hando Kask: ühele tähtsale küsimusele pole siiani vastatud: miks sõitis Estonia nii suure kiirusega?

Estonia parvelaeva hukust täiusliku pildi saamiseks peab uurima nii laeva tehnilisi vigu kui ka laeva juhtkonna psühholoogilist staatust ning neid sündmusi kokkuvõttes analüüsima.

Lennuõnnetuste puhul uurib rahvusvaheline komisjon järelejäänud lennukivrakki viimase kruvini et leida mingit tehnilist viga, mis oleks võinud põhjustada katastroofi. Peale selle uuritakse hukkunud kapteni ja tüürimehe väljaõpet, nende koolitust ja tunnistusi, endiste tööandjate lennuliinide hinnanguid nende kohta, nende omavahelist suhtumist ning nende psüühilist olukorda, isiklikke küsimusi nagu tervis, ülekoormatus tööl, eraelu probleemid ja veel muud mis võiks kriitilisel hetkel juhtimise tähelepanu häirida. On leitud, et mitme lennukatastroofi põhjuseks on olnud just kapteni või tüürimehe isiklikud probleemid.

Märkimisväärne on, et Estonia katastroofi rahvusvahelise ohutusjuurdluse keskuse (JAIC) lõpparuandes pole nimetatud, et laeva juhtkonda nendes küsimustes oleks uuritud.