Tema viimane väide keerles suvel nii Venemaal, aga ka Ukrainas ning Lätis, kus see kiiresti venekeelsele elanikkonnale ümber lükati (1, 2).

Nüüd pandi doktori tsitaat eesti keelde, mis Facebookis tähelepanu tõmbab. Pildikesel on kolm faktiväidet. Originaalis käisid need väited ainult Sputniku vaktsiini kohta. See asjaolu on aga eestikeelsel variandil kõrvale jäetud:

1.Vaktsineerimine tähendab, et inimene on viirusekandja ning ta on nakkusohtlik. Seetõttu peab ta maski kandma;

2. Vaktsineeritu haigestub kaks korda tõenäolisemalt ja on haige raskemalt;

3. Kõik, kes end vaktsineerida lasevad, on kolmanda faasi katserotid.

Pöördusime kodumaise meditsiiniprofessori, Marje Oona poole, kes Redko valeväited kiirelt ümber lükkas.

“Maski kandmine on üks üldisest kaitsest COVID-19 vastu. Teadustöö näitab, et kui koroonaviiruse levikut mitte ühelgi viisil ei piirataks, siis Delta variandiga nakatunud inimene nakataks keskmiselt edasi viite inimest (3)”. Astmeline nakatumine tähendab, et viie sammu kaupa viiakse viirus edasi juba tuhandete inimesteni. Delta puhul peaksid maski kandma ka need, kellel sümptomeid ei olegi ning end hästi tunnevad, sest viirus levib edasi veel tervetelt inimestelt. Haigussümptomid tekivad alles hiljem (4).

“Iga viis, mis aitab viiruse levikut vähendada, aitab ära hoida nakkuse plahvatuslikku levikut. Siin on analoogiana kasutusel Šveitsi juustu mudel: ükski juustuviil ei ole aukudeta, kuid mitu juustuviilu koos loovad tugeva ja praktiliselt aukudeta barjääri. Nii ka ükski viiruse leviku takistamise meede ei aita sajaprotsendiliselt, kuid kui kasutada neid koos, siis suudetakse viiruse levikut edukalt pidurdada,” lausus Oona (5).

Maskide kandmisest on räägitud juba viiruse algusest alates. Maskide globaalse puudujäägi tõttu neid esialgu tavalistele inimestele ei soovitatud, mistõttu olid vandenõuteooriad kiired tekkima ja on seni varmad püsima.

Koroonapandeemia kestel aga on õpitud ning viidud läbi ohtralt teadustöid, mis viitavad, et maski kandmine on üks kõige lihtsamaid ning tõhusamaid meetmeid, mis aitab viiruse levikut vähendada (6).

Näiteks USA-s avaldati sel nädalal uuring, mis toob välja, et maakondades, kus koolides maske kantakse on koroonasse nakatumine laste ja noorte seas väiksem kui nendes maakondades, kus maski ei kanta. Nakatumiste vahe on kahekordne. Maskimandaatita maakondades oli alla 18-aastaste seas esimesel kahel koolinädalal päevas haigestunuid 34,85 tükki 100 000 elaniku kohta, maskiga paikades 16,32 tükki 100 000 elaniku kohta (7).

“Uue koroonaviirusega nakatub just vaktsineerimata inimene palju suurema tõenäosusega ja põeb raskemalt, seda näitavad väga selgelt nii Eesti kui ka teiste riikide andmed,” jätkas Oona, “Vaktsiinide tõhusus rasket haiguskulgu vältida on püsinud väga kõrge, seda ka Delta variandi leviku ajal.”

Oona tõi näiteid teadustööst, milles koondatud erinevate vaktsiinide tõhusus hospitaliseerimise ning raske põdemise vastu. Näiteks Soomes on Pfizeri ja Moderna vaktsiinid olnud 95 protsenti edukad inimeste raske haigestumise vältimisel. Kanadas on Moderna vaktsiin olnud Gamma tüve vastu 79 protsenti tõhus.

Vaktsineeritu aga ei nakata teisi “kaks korda suurema tõenäosusega”.

“Siiski ei ole mitte ühegi vaktsiini tõhusus 100%. Ka koroona vastu vaktsineeritud inimene võib haigestumise korral viirust teistele levitada, kuid vaktsineeritu haigestub kordades harvemini ning kui haigestubki, siis limaskestadel on võrreldes mittevaktsineeritud inimesega vähem nakatamisvõimelisi viiruseid ja viiruse levitamise periood on lühem. Nii et vaktsineeritu on teistele vähem nakkusohtlik, kuid võib mõnikord nakkust levitada ja seetõttu maski kandmine on üks osa üldisest kaitsest COVID-19 vastu.” (8, 9).

Inimene ei oleseega vaktsineerimise tõttu nakkusohtlik. Küll aga tasub maskikandmist jätkata ka vaktsineeritutel, sest nii saavad suurema tõenäosusega kaitstud need, kes pole veel jõudnud vaktsiini saada. Näiteks lapsed ja noored. Seda on kommenteerinud ka TÜ immunoloogia professor Kai Kisand põhjalikus ülevaates ERR-i Novaatorile (10).

CDC on andnud juhised, et vaktsineeritud inimesed ei pea maski kandma vaktsineeritud inimeste hulgas. Nii saavad koroonapasse kontrollivad ettevõtted tegutseda maskivabalt (11).

Kes tunneb, et on osaline katses, on seda pigem vaktsineerimatuse tõttu, sest vaktsiini on saanud tänaseks juba üle 40% maailma elanikkonnast, Eestis üle poole rahvast (12). Tegemist on valeväidetega.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid