RAAMATUBLOGI: Kummitav vaade patoloogilise kurjategija sisemaailma

Ruth Rendell, „Deemon mu silme all”, tõlkinud Ülle Jälle, Eesti Raamat, 226 lk.

„Deemon mu silme all” on parim näide, miks kannab Ruth Rendell psühholoogiliste krimiromaanide kuninganna tiitlit täie õiguse ja väärikusega. Raamatut ei hinnanud kõrgelt pelgalt lugejad, vaid see pälvis ka Kuldse Pistoda (Gold Dagger) ehk tunnistati 1976. aasta Suurbritannia parimaks krimkaks.

Ses teoses ei ole politseinikke ega uurijaid, vaid lihtsad inimesed ühes nelja korteriga majas Londoni äärelinnas, kel kõigil on oma mured ja rõõmud, ent samas annab raamat kummitava vaate patoloogilise kurjategija sisemaailma.

Arthur Johnson näeb välja ontliku härrasmehena, on äärmiselt kohusetundlik, punktuaalne, nõudlik, olematu huumorisoonega. Ta töötab ehitusfirmas ning on see, kes majas elanikelt üüri kogub ja nende posti eest hoolitseb.

Kuid, nagu tihtipuhku, on väline pilt petlik. Johnson on sotsiaalselt küündimatu, suhete loomises oskamatu ega tea väljaspool tema maailma toimuvast suurt midagi. Kombed, jah, on tal suurepärased, sest neid tädi, kes ta üles kasvatas, õpetas, aga see oli ka kõik. Mõistagi on mees kohutavalt üksik, kui kannab endas tädi maailmavaadet, mis juurdus aastatega nii sügavale, et seda välja rebida pole võimalik. Ja nii inimene väärastubki kasvatuse kaudu ning armastuse puudus põhjustab patoloogilise vajaduse vägivalla järele. Õnneks on Johnsonil keldris ohver, naine, keda saab mõrvata ikka ja jälle.

Sealsamas majas elavad Johnsonile mõistetamatud inimesed. Aasiast pärit naine, kellel on hulk partnereid, keda ta kõiki armastab, kuid tõsisemat suhet ei loo. Naine ei pea säärast käitumist ebasündsaks, vaid rõõmutoovaks. Ja siis on üks abielupaar, kes pidevalt tülitseb,üüriarved makstakse eraldi ja õhtuti läheb kumbki oma teed.

Neljas korter on tühi, kuni sinna kolib veel üks Johnson, Anthony, iroonilisel kombel psühholoogiadoktorant, kes uurib psühhopaate, just selliseid, kelle kõrvale ta parasjagu elama asub. Võib arvata, et kui kaks Johnsonit, keda ühendab vaid nimi, sest teineteisest nõnda erinevaid inimesi on keeruline leida, põrkuvad, on tagajärjed ennustamatud.

„Deemon mu silme all” on pisut laiem, kui psühhopaadi sisemaailma lahkamine, sest võtab vaatluse alla ka toonased (ja miks mitte ka praegused) sotsiaalsed teemad nagu seksism, feminism ja rassism ning uurib samas seksuaalse armastuse, kinnisideede ja abielu truudusetuse olemust. Seega võib öelda, et Kuldne Pistoda on igati õigustatult välja teenitud.