RAAMATUBLOGI: Päike on kustumas. Päästeaktsioon kosmoses, tulnuka abiga
(2)
Alates „Marslasest” on Andy Weiri iga raamat oodatud. „Marslane” (kuidas Marsil ellu jääda), oli suurepärane, „Artemis” (elu ja seiklused Kuu linnas) samuti ja nüüd siis „Ave Maria” ehk kuidas kosmoses, üheskoos olendiga teisest tsivilisatsioonist päästa Maa ja see teine planeet.
Osakestefüüsiku poeg, arvutispetsialist ja kosmosenohik Weir on eelmistes teostes olnud põhjalikult aus ega loo enda sõnul ulmet vaid kõik see, mis raamatus toimub, on teoreetiliselt võimalik. Ju on sama ka „Ave Marias”, aga kui mitte, siis tühja kah, vaid teadusefriigid saavad ehk aru, et see või teine pole mõeldav.
Kui Ryland Grace kosmoselaevas ärkab, on ta Maast miljonite kilomeetrite kaugusel ning kogu inimkonna lootus. Kui ta ülesannet ei täida, leiavad enamik Maa elanikest otsa, hullemal juhul kõik. Ent Grace ei tea seda, sest ta mälu on pika uinaku tagajärjel tuhmunud. Läheb pisut aega, kui tuhmus särama lööb ja pilt selgineb. Paraku pole see pilt kaugeltki kena – Grace’i kaks reisikaaslast on hukkunud ning tema peab ainuisikuliselt võimatu missiooni ellu viima.
Grace oli kunagi paljutõotav molekulaarbioloog, kui tema vastuoluline teooria, milles vaidlustati eeldus, et elu vajab vedelat vett, põrmustas karjääri ja nüüd, häbistatuna, töötab ta loodusteaduste õpetajana. Kuid varasem teadustegevus teeb Grace’ist täiusliku uurija rahvusvahelises töörühmas, kes püüab mõista, kuidas ja miks päike äkitselt äreva kiirusega kustuma hakkab. Vaevalt tuvastatav valgusjoon, mis tõuseb päikese põhjapooluselt ja kaardub Veenuse poole, kurnab seletamatul kombel tähe jõudu, mistap on teadlaste sõnul jääaeg mõnekümne aasta kaugusel. Kõik teised Päikese läheduses olevad tähed näivad kannatavat sama probleemi käes, kuid mitte Tau Cetil, kus võib peituda lahendus Maa päästmiseks. Seega tuleb Tau Cetile minna.
Ja siis saavad kokku kaks tsivilisatsiooni...
- - -
Minu vaadet Petrova joonele blokeerib üks objekt. See on otse minu laeva kõrval. Umbkaudu saja meetri kaugusel. See on kolmnurgakujuline ja selle kerel on viilulaadsed väljaulatuvad osad.
See on laev.
Teine laev.
Pilgutan selle pildi peale paar korda silmi. Neelatan.
See on ... See on tulnukate kosmoselaev. Tulnukate tehtud. Kosmoselaeva ehitamiseks piisavalt arukate tulnukate.
Inimkond ei ole universumis üksinda. Ja mina kohtusin äsja naabritega.
„Oh sa kuradi pask!”
- - -
Nagu arvata, kahaneb jõud teistelgi tähtedel ning hätta ei satu mitte ainult Maa, ka Eridil märgati Tau Ceti anomaaliat. Kaks pead on ikka kaks pead ja nii alustavad Grace ja kummaline olend, kes saab nimeks Rocky koostööd teineteist täiendades – ühel on kuldsed käed, teisel mõistus.
Lugu kulgeb vaheldumisi kahel tasapinnal – Maal alates hetkest, kui Päikese tuhmumine alguse sai ja päästemissiooni ette valmistati ning kosmoses, kus peab selguma, kas missioon on võimatu või võimalik.
Kuigi süžeed toidavad teaduslikud spekulatsioonid, peitub raamatu jõud arvukates pulssitõstvates sündmustes keerdkäikudes ja probleemides, mis näivad lahendamatud, halastamatus pinges ning erakordses dünaamikas Grace’i ja Rocky vahel.
Ettevaatust! Emotsionaalselt intensiivne ja teaduslikult põnev meistriteos (algteadmised füüsikast, keemiast, bioloogiast ja mehhaanikast teevad lugemise lihtsamaks) ellujäämisest ja sõpruse jõust võib kärpida ööund.
