NÄDAL KOMMENTAARIUMIS | "Tanel Kiik on tarvis ülendada õnneministriks"
(172)
Esmaspäev, 11. oktoober
Nädal algas sellega, et Kaljulaidi presidendiaeg sai läbi ja algas Alar Karise aeg. Kommenteerijad soovisid reeglina uuele presidendile õnnestumist ning vanade vigade mitte kordamist.
Aet Süvariik: „Üldiselt on Alar Karisel kõik omadused ja eeldused, et saada heaks presidendiks, ta on kogenud, ta näib olevat (seni) orienteeritud kompromisside ja lepituse leidmisele. Muidugi ekreiitidele ta ei meeldi, sest pole ekreiit, ja vasakaktivistidele, sest ta ei nuhtle EKREt nende arvates piisavalt ning ei peksa söögi alla ja söögi peale „banalšinat” kliima soojenemisest, sallivusest ja ebavõrdsusest, kuid sellest peab Karis lihtsalt üle olema.”
thor: „Kuidagi tunne on selline, et on õige inimene saanud sellesse ametisse. Kerstikesest saime ükskord lahti. Ehk on inimene, kes suudab selle kaose (Kaljulaidi poolt tekitatud ja suureks puhutud) likvideerida. Samuti suudab ka poliitikutele tõde tuua. See on saanud juba ametialane kooslus, et räägitakse osaliselt tõtt ja siis lisatakse vürtsi juurde. Kui poliitikud oleks sunnitud rääkima kogu tõde, oleks asi kordades parem. Aga nende ahnus on nii suur, et teisi mustata ja ennast esile tõsta on nii suur. Seega inimestele meeldivad poliitikud, kes oskavad sõnu nii seada, et see vale paistab tõena, aga seegi on ju vale. Seega ei ole meil veel selliseid seal, kelle aukohus oleks ausus ja õiglus. Samuti Kaljulaidi poolt alustatud niinimetatud vähemuste kaitse , mis tegelikult kahjustab enamust ja viib lõppuks kokkupõrgeteni. Tark inimene oskab leida tee, et ei kahjustaks enamust aga parandab vähemuse olukorda. 30 aastat tagasi olid homod ja muud sellised, keegi sisuliselt ei vihanud neid. Aga tänu sellele propale, on tekkinud meeletu vihkamise laviin. Kokkuvõttes on kannatajad kõik, aga poliitikud pühivad ikka jalgu edasi.”
eid_15e062408a231a: „Polnud mul Kaljulaidi vastu midagi, ega ole ka Karise vastu.
Loodan vaid, et Karisel on niipalju mune, et kui mingiks juraks peaks jälle riigikogus minema, lööb kiirelt korra majja.”
flotist: „Kõne oli hea, sisaldas just rahvale huvi pakkuvaid jutupunkte: ebavõrdsus, poliitikute mitteusaldusväärsus, riigikogu kemplused, vaktsineerimine, haritus. Ja ka torkeid riigikogu ja valitsuse suunal, mõni väga peenelt ridade vahele peidetud. Ja oma sai presidendilt kätte valitsus ka orkestrile kummardust tehes ja vahtkonna laigulistest vormidest äraütlemises. Väga äge. Edu selles ametis!”
Teisipäev, 12. oktoober
Margus Kurm on Eestis tagasi ja Estonia uuritud. Teisipäeval kohtus ta ajakirjanikega ja teatas, et kavatseb nüüd edaspidi tükk aega vaikida ja ekspeditsiooni järeldusi on oodata kevadel. Neile, kes ootasid Estonia kerest torpeedojälje või pommiaugu avastamist oli see pettumus, paljudele aga ootuspärane. Nii ka kommentaariumis.
Herbert Kabi: „Laev ei ole mõeldud ebatasasele pinnale isegi mitte "ettevaatlikult asetamiseks". Põhimõtteliselt on see sõrestikkonstruktsoon, korrused, põikitalad jne, mis väljast kaetud terasplaatidega. Kui nüüd laev vajub mere põhja, siis ta kohe kindlasti mitte ei otsi sobivamat aset ega "asetu ettevaatlikult", isegi suurt kivi merepõhjas pole selles tarvis, et *impact force* teeks oma töö, tohutu mass väänduks kasvõi veidikenegi, tekkinud pingete mõjul suruvad ühed talad laeva külge väljapoole, teisalt tõmbavad sisse, mõlk siin, teine seal, kereplaatide keevised rebenevad. Võib vaid oletada, mida lisaks laeva oma massile tegid sel heklel kõik need autod ja rekad, millises suunas avaldasid taladele mõju peamasinad, need mõjud olid aga samuti ülimalt suured.
Ka autoteki või mis iganes ustest, luukides, olid need kinni või lahti, pole mõtet enam jahvatada - kui uks on lahti, siis laeva pikiteljel pööramisel teatud asendis vajub see kinni ning lukustub, just nagu ramp vajus uuesti kinni, kui laeva kalle oli üle 90 kraadi, tõsi, ramp enam lukustuda ei saanud, lukud oli eelnevalt purud.”
hääl armastuse saalist: „Oleks ma ka Linnamäe rahasid bravuurikalt luftitanud ja tulemus oleks 0, siis ei oleks ka mul midagi praegu öelda. Kevadeks on äkki juba kõigil meelest läinud allveelaev, Estonia ja Kurm.”
Gghhh: „Vaatasin Kurmi pressikonverentsi. Varasemalt on tal olnud olulisemalt julgemad sõnavõtud. Pettumuseks oli ta tagasihoidlikus. Oleks tõesti nagu kellegi jutul käinud...”
Kurmi tagasihoidlikkus: „@Gghhh Polnud lihtsalt midagi usutavat uut rääkida.”
Aga: „Allveelaev? Mis siis vandenõuteooriatest nüüd saab?”
Kolmapäev, 13. oktoober
Selle nädala põhilised intriigid lõkendasid tervise-ja tööminister Tanel Kiige ümber. Kriitikute meelest ei saa ta oma tööga hakkama ja aina rohkem hakkas levima spekulatsioone sellest, et minister Kiik saab peagi jalajälje pükstepepule. Kommentaariumis oli sel teemal erinevaid arvamusi.
Toomas Saaremaalt: „Laske Kiik lahti ja pange Grünthal asemele...”
flotist: „Rohkem kui Kiige peale on inimesed vihased Kallase peale. Kallas on ju kõrgeim kriisijuht, Kiik ei saa temast mingi nipiga mööda ega üle tema pea otsuseid langetada (mitte, et tal neid viimasel ajal oleks!). Kui kõrgeim kriisijuht sipleb otsustamatuses, demagoogias, kõigi teiste süüdistamises ja ähvardamises, siis on ainus võimalus see valitsus laiali saata. Keskerakond võiks selja sirgu lüüa ja valitsusest lahkuda. Üksinda refid valitsust ei tee ja Kallase juhitavasse valitsusse ei lähe mitte ükski erakond, ka sotsid mitte. Kallas on kogu oma usalduskrediidi maha mänginud.”
turbokiisler: „Mõned aastad tagasi oli uudis, et Ühendemiraatides tehti õnneministeerium, mida pandi üks kohalik šeik juhtima. Selline töö oleks ka Tanel Kiigele sobiv, kes „abiratta” ja kesknoore rollis oli ju väga tõhus, reaalse juhina mitte eriti efektiivne.”
Tito: „Valida tänast keskerakonda on sama kui vaadata jalkas mööda löödud penalti kordust ja loota et äkki korduses läheb pall väravasse.”
Gentle Wolf: „Kiik välisministriks ...dziisus kraist ... mida veel on võimalik välja mõelda...? See on mingi kolmanda päeva nali või?”
MV: „Kiik läheb, läheb ka Kallas!!! Ongi hea, saab sellest kobavalitsusest lahti!”
Neljapäev, 14. oktoober
Poliitikajuttu jätkus veel ka kolletumispäevaks. Kuna käes on valimised, siis on kogu avalik ruum prügistatud hiigelplakatitega, millel ilutsevad peibutuspartidena europarlamentäärid, riigikogulased ja ministrid, kes tõotavad käised üles käärida ja hakata peale kohalikke valimisi valijate probleeme lahendama ning neid õnnelikuks tegema. Arvamusportaalis kogus palju lugejaid ajakirjanik Piret Tali -kellele eelpool mainitud pettus ei meeldi- kiri Jüri Ratasele. Tali kirjutas: „Ent tõele silma vaadates teame ju nii teie kui ka mina, et need, kes riigikogus või europarlamendis kella löövad, ei hakka Eestis uuesti Mustamäe linnaosavalitsuses tänavaaukude lappimisega tegelema. Või hakkavad?” Kommenteerijad mõistsid samuti enamuses peibutuspartide kasutamise hukka. Aga oli ka alternatiivseid arvamusi.
svenn twisted-sister: „Vene grupil Leningrad ja selle solistil Šnurovil on suurepärane laul valimistest, mis ka meie hetke sündmusi sobib kokku võtma. Selle refrään on muuhulgas: „Valimised, valimised, kandidaadid pii... khm... omasooiharad.”
simon: „Ratas vaatas riigikogu direktori filmi & kukkus pauguatama nagu pöörane...”
see: „Miks ma peaks valima minema? Mis see põhjus on? Kui vähegi mõistus peas, siis saab aru, et keegi ei tohiks valima minna. Niikaua kui meid petetakse ja otse näkku valetatakse, ei tohiks keegi valima minna. Sest täpsekt nii kaua kui rahvas käib valimas, nii kaua saavad ka need petised seal öelda „aga see on ju rahva soov, muidu nad ju ei tuleks valima”.”
Reede, 15. oktoober
Jätkuvad meie murdmaasuusatamise mustad päevad. Austrias sai kohtulahendi Andreas Veerpalu asi ning noor mees sai tingimisi vanglakaristuse spordipettuse pärast. Meie kommentaariumi spordisõpru see ei rõõmustanud.
Elmar: „Mind häirib, et mutrikesed saavad karistusi, muidugi kergeid, kuid siiski saavad. Mis aga saab kindralitega? Nemad ju meie noored mehed ära määrinud. Üks neist määris nii iseenda kui ka poja. Sellistele tuleks täie rauaga anda.”
siim: „Väga leebe karistus.”
Nipernaadi: „Arvestades analoogset juhtumit tuntud Norra suusatajaga, siis õigeksmõistmiseks oleks ju piisanud väitest, et kasutasin ravimit.”
Triip Rilletups: „Kurb, kunagi olime kõik oma suusatajate üle uhked. Aga eks see ole kõigi aladega nii, mis põhinevad mingitel monotoonsetel tüüpliigutustel ja kus doping on edu võti. Vaadake kus on täna Lance Armstrong ja millises ülivõrdes tast 20 aastat tagasi räägiti. Meie mehed ei ole erand.”
