"Tegime Narvas väga ameerikaliku kampaania. Tänaval, plakatid, autode taga järelkärud. Väikesed lapsed näitavad minu peale näpuga ja teavad, et ma olen Katri, sest nad vaesekesed on pidanud nägema mind mööda sõitmas ja auto kleepsul või ka auto järelkärus. (Naerab.) Vene inimene ei salli Ameerikat, aga ta armastab kõike, mis on ameerikalik. See kampaania töötas suurepäraselt, seda enam, et COVID-i tõusu ajal kohtumisi ju väga ei korralda. Siiski, mõõdukal viisil, COVID-passi ja maskiga küll," selgitas Raik.

Oli teil oma kampaaniameister või mõtlesite kõik välja oma valimisnimekirja tuumikuga?

Head inimesed aitasid. Olen aastatega õppinud, et tuleb usaldada spetsialiste ja kuulata endast ühes või teises valdkonnas targemaid inimesi. Andsin ennast sellele kampaaniale ära. Teha omanimeline nimekiri on vaieldamatult Eesti kontekstis julge samm ja võimalik on ainult suurelt võita või kõvasti põruda. Kolmandat võimalust pole. Usaldasin oma nõuandjaid ja nende seas oli ka kohalikke vene inimesi. Kuulasin neid ja mitugi korda pidin astuma endast üle või tagasi. Näiteks kui olin Postimehe raadiodebatis Mihhail Stalnuhhiniga, siis oli mul keeruline rünnata endast vanemat härrasmeest, aga pidin seda tegema. Sest see oli õige ja tegelikult ka õiglane.