1x
00:00

Vaktsiinihõlmatus Eesti laste ja noorte seas on Euroopas tubli keskmine. 12-15 aastaste seas on vaktsineerituid 46%, 16-17 vahemikus 60,9%, noored täiskasvanud alla 30 eluaasta 58,4%. See on piisavalt hea, et saaks rääkida viiruse mõningast tõkestamisest koolides ning väiksematest kolletest noorte endi hulgas.

Sellest aga ei piisa, et kaitsta ka vanemaid eagruppe. Või nõrgemaid noori. Ometigi ei taha mõned häälekad kuulda laste ja noorte vaktsineerimisest midagi. Nõutakse, et laste igati õiguspärane otsustusvõime oma vaktsiini või muude terviseküsimuste üle, neilt ära võetaks. Väidetakse, et lastele ei tee koroona midagi ning seda kartma ei peaks.

Paraku lastehaiglate statistika räägib teist keelt.

Tallinna Lastehaigla arst Ülle Uustalu jagas, et Tallinnas on haiglaravi vajanud 230 last. Nende hulgas on 25% neid, kes tulevad haiglasse mõnel muul põhjusel - neil on trauma, nad kannatavad psühhoosi all. Haiglas testitakse lapsi, millest tulevad välja asümptomaatilised nakatunud. Tartus on doktor Eda Tamme sõnul haigeid vähem, kuid ka linn on väiksem. Tartus on abi vajanud 50 last.

Need haiged lapsed ei ole ainult riskigrupist. "Kevadel võtsime numbreid kokku ja järeldasime, et oldi ettevaatlikumad. Toona oli haiglasse sattunud 25% lastest mingi tõsine kaasuv haigus. Nüüd on neid vaid 5,5%," sõnas Uustalu.

Tartus tehti samu järeldusi. "Tõesti kevadel oli lapsi, kellel oli krooniline raske põhihaigus. Täna põevad enamus covidinfektsiooni, millega kaasneb raske sümptom. Näiteks on palju kõritursega lapsi," sõnas Tamm.

Tallinnas on sel sügisel olnud viis koroonast tingitud kopsupõletikku. Üks laps on vajanud kopsude kunstlikku ventilatsiooni. Ta oli kõigest 8-kuune imik.

Tallinnas on sel sügisel olnud viis koroonast tingitud kopsupõletikku. Üks laps on vajanud kopsude kunstlikku ventilatsiooni. Tegemist oli 8-kuuse lapsega.

"Tema vanemad olid vaktsineerimata. Vaktsiin on ainukene asi, mida ma saan enda ja enda pere jaoks ära teha. Koroonal ei ole täna ravi, paranemine haigusest on kinni meie organismi ressurssides."

"Ma olen täiesti süsteemselt küsinud kõikidelt vanematelt, kes meie osakonda (ägedate infektsioonide osakond) satuvad, kas te olete vaktsineeritud, kas vanavanemad on vaktsineeritud. See ei ole mingisugune teadusuuring, aga ma võin laias laastus öelda, et umbes pooled küsitutest ei ole vaktsineeritud. See teeb mind ääretult kurvaks," nentis Tamm Tartu lastekliiniku põhjal.

"Ma sekundeerin Edale, me saame vaktsineerida ennast, kuid ei saa vaktsineerida lapsi, kes käivad lasteaias, kes võivad haiguse koju tuua oma vanavanematele. Lisaks me saame vaktsineerida oma imikuid - nimelt on meil kõige väiksem koroonahaige laps olnud 12-päevane. Ta on saanud selle ainult oma pereliikmetelt. Ta ei käi ise väljas, ainult lähedased toovad selle talle koju. Kookoni imiku ümber me saame küll teha," hindas Uustalu.

Vähihaigete laste vanemad ei vaktsineeri

Mõlemad arstid imestasid, kui kevadel pakuti vähihaigete laste emadele-isadele eelisjärjekorras koroonasüsti. “Minu suureks üllatuseks oli päris palju vähihaigete laste vanemaid, kes tegelikult ei tahtnudki ennast vaktsineerida. Sellest ei saa aru,” jätkas Tamm.

Vähihaiged lapsed, kelle ravikuur on pikk ja sage, kuid sellest hoolimata vanemad on vaktsineerimata. Meil läks ka seetõttu viirus osakonnast levima.

“Meil on täpselt sama probleem. Vähihaiged lapsed, kelle ravikuur on pikk ja sage, kuid sellest hoolimata vanemad on vaktsineerimata. Meil läks ka seetõttu viirus osakonnast levima. Õnneks saime selle kiiresti kontrolli alla, aga kui selline laps, kellel on vähk, tõsine haigus, ja tema vanemad ennast ei vaktsineeri, mis siis veel tavalistest lapsevanematest rääkida,” muretses Uustalu.

Eda Tamm on ka immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige ja uurib vähihaigete laste vanematelt alati, kuidas nende vaktsineerimistega, ka gripi vastu, lood on. “Julgen öelda, et pooled vanemad ei vaktsineeri end ka gripi vastu.”

“Ma ei saagi alati aru, mis selle taga on. Püüan vanemate käest seda alati uurida. Gripivaktsiinist rääkides ütlevad vanemad, et see vaktsiin niikuinii ei aita, see vaktsiin pole tõhus. Eesti statistikat vaadates, siis oleme me Euroopas viimaste seas oma gripivaktsiini hõlmatuselt. Meil ei ole täiskasvanute seas head vaktsineerimise kommet. Hollandis ja Inglismaal on gripivastase vaktsineerimise hõlmatus väga kõrge. Sama Põhjamaades. Ka täna vaadates koroonavaktsiine on Põhjamaades olukord kontrolli all. Sealt me saame aru, et meil on puudu ajalooline traditsioon,” hindas Tamm.

Gripivaktsiini hõlmatus jäi vanemaealiste hulgas 2020/21 hooajal 10,2% juurde. 2015. aastal oli see 1,5%. Seega teatav areng on toimunud, kuid võrreldes Euroopa keskmisega (48,9%) on veel pikk tee minna. Tõus on tekkinud ennekõike hooldekodudes tasuta süstimise alustamisega.

Testikeeldujad teevad tööd juurde

Lapsega juba haiglasse sattunud, pole kummalgi arstil kogemust, et lapsevanem nõuaks arsti soovituse asemel mõnda ebaravi internetist. Olgu selleks ivermektiin või C-vitamiin, siis neid haiglas ei küsita. Küll aga teevad personali töö raskeks need, kes testimisest keelduvad.

“Inimene tuleb ja ütleb, mind ei saa testida, mul hakkab nina verd jooksma. Last seejuures laseb testida. Või, et inimene ütleb, et tahab haiglas koguaeg lapse juures olla ja teda näha, aga testimist pole talle vaja. Fookus on individuaalsel tasandil, mõtlemata, et tal on teised ka ümber. Nii patsiendid kui ka töötajad,” hindas Uustalu olukorda Tallinna Lastehaiglas.

“Inimene tuleb ja ütleb, mind ei saa testida, mul hakkab nina verd jooksma. Last seejuures laseb testida. Või, et inimene ütleb, et tahab haiglas koguaeg lapse juures olla ja teda näha, aga testimist pole talle vaja. Fookus on individuaalsel tasandil, mõtlemata, et tal on teised ka ümber. Nii patsiendid kui ka töötajad,” hindas Uustalu olukorda Tallinna Lastehaiglas.

Tamm rääkis, et ka saate salvestuse ajal ootas haiglasse sissekirjutamist üks isa, kelle lapsel oli palavikufoonil olnud juba kaks krambihoogu. Mees aga keeldus testimisest. “See on ju probleem, me peame mõtlema, kuidas me selle isaga käitume. Kuhu palatisse me ta paneme, millised õed temaga töötavad, kes tema eest hoolitseb. Õnneks seda pole palju, aga sellega tuleb tegeleda. Kuigi me püüame kõiki võrdselt aidata, jääb seetõttu töökäsi kuskilt jälle vähemaks.”

Koroona võib viia terved lapsed intensiivi


Mõlemad arstid arvasid, et koroonast rääkides on liialt palju räägitud vaktsiinidest. Nende kättesaadavusest, võimalikest kõrvaltoimetest, eagruppidest. Aga vähem on räägitud koroona kõrvalmõjudest.

“See haigus põhjustab täpselt samu südamekahjustusi ning võib ka lastele kaasa tuua surma. Me ei tea täpselt, mis saab lastest, kes on koroona tõttu saanud endale südamepõletiku. Või kopsukahjustused. Või närvisüsteemikahjustuse. Või põeb laps koroonat suhteliselt kergelt ja siis nakatub neli nädalat hiljem multisüsteemsesse põletikusündroomi. Neid lapsi on Eestis olnud, alla 20. Nemad vajavad intensiivravi. See nakkus on vene rulett,” rääkis Tamm.

“Raske haiguse vastu meil ei ole ühtegi ravimit. Meil on olemas vaktsiin, mis ei ole ideaalne, aga ta on olemas. Vaktsiiniloterii on praegu kindlasti ohutum kui haigusloterii.

“Raske haiguse vastu meil ei ole ühtegi ravimit. Meil on olemas vaktsiin, mis ei ole ideaalne, aga ta on olemas. Vaktsiiniloterii on praegu kindlasti ohutum kui haigusloterii. Selle taustal kuulda noortest täiskasvanutest - mitte küll lastest - kes ei taha end vaktsineerida ja kes siis otsivad vägisi nakkust. Sellel haigusel on tõsised tulemid, mille kaugmõju me ei tea” täiendas Uustalu.

Arstide hinnangul on vale ka väita, et gripp on lastele ohutum kui koroona. Neid haigusi ei saa üldse omavahel hinnata, sest koroona haarab kogu organismi ja võib jätta maha kahjustusi tervele kehale. Gripp selline ei ole. Gripi puhul räägitakse lastest ka kui aktiivsetest levitajatest. Koroona puhul on osa laste vaktsineerimisstrateegiast muidugi kaitsta ka laste tervist, aga ka vähendada laste hulgast koroona levikut vanematele.

Nakkusest vabanemine toob kaasa vaimselt tervemad lapsed

Koroona ajal on tõusnud suitsiidid laste hulgas. Doktor Uustalu sõnas, et kuna Tallinna Lastehaiglas on ka psühhiaatriaosakond, näevad nad, et koolide sulgemine ja sõprussuhete läbilõikamine tõi kaasa laste suitsiidide tõusu. “Üks asi on koroona, aga teine asi on koroona kaaskahjud ühiskonnas. Ja see on see, mida vaktsiin võiks mõjutada, et me saaks koolid lahti hoida,” hindas ta.

Kui peredes on hirm koroona ees, lasub lapsevanemal vastutus lapsele selgitada ja hirme maandada. “Vanem ise võib olla veel rohkem närvis koroonast. Sellise pere lapsel on väga raske hirmust jagu saada, kuid tasub meeles hoida, et ka lihtsad meetmed aitavad. Näiteks maski kanda. Kui ma kardan vanaema pärast, siis ma ei lähe haigena tema juurde. Ja kui me peres lülitame uudised ja Facebooki välja, siis pole see negatiivne enam nii intensiivne ja saab keskenduda elamisele.”

Ühe hirmuna tunnevad lapsevanemad, et süste on väga palju - koroonavaktsiin, gripivaktsiin, eakohased süstid, näiteks HPV 12- või MMR-vaktsiin 13-aastastele. Doktor Tamm sõnas, et koroonavaktsiini võtmine koos gripivaktsiiniga ei ole välistatud. "Meil on praegu ikkagi pandeemia. Kes tunneb, et kõike korraga ei taha, võib ka hajutada. Alustada võiks koroonast, HPV saab teha hiljem," hindas ta.

Tallinnas jaks otsas

Eda Tamme hinnangul mõjutab haigla tööd see, nagu eelnevalt mainitud, erikohtlemist vajab. Samuti mõjutab lastekliiniku tööd see, kui seal koroonahaiged lapsed on. Nende õdede arvelt, kes seal lapsi jälgivad, saavad vähesemad aidata teisi lapsi. Tavaline töökord on häiritud. Tartus aga lastekliinikus personali jagub.

Tallinna puhul ütles Ülle Uustalu, et inimestel on missioonitunne otsa lõppenud. “Meil on täpselt sama nagu kõikidest Tallinna haiglates - alguses öeldi, et me saame hakkama, tuleme toime, siis hetkel ei taheta enam üldse teha ületunde, personal on väsinud. Tallinna puhul on see, et kõik Tallinna haiglad on hädas personaliga, sest vajadus on nii palju suurem kui nendel aladel töökäsi on.”

Jaga
Kommentaarid