13. oktoobri debatisaates “Raua valimisstuudio” Tallinna linnapeakandidaatide vahel juhtis erakond Isamaa linnapeakandidaat ja endine välisminister Urmas Reinsalu Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti tähelepanu Tallinna segregeeritusele, öeldes:

“Härra Kõlvart, te juhite täna linna, kus Keskerakond on olnud 20 aastat võimul ja see on Euroopas üks enim segregeerunud linnasid.”

Kuna segregeerituse tase näitab, kui suur erinevus on Tallinnas elavate inimgruppide sissetulekute ja elutasemete vahel, võib see näidata olulisi murekohti, millega linnavalitsus peaks tegelema.

KONTROLL

Segregatsiooni saab mõõta erinevate indeksidega ning vaadata saab näiteks etnilist või sotsiaalmajanduslikku eraldumist. 2015. aastal avaldatud Institute for the Study of Labor’is tehtud uurimuses võrreldi sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust 12 olulises Euroopa pealinnas, sh. näiteks ka Stockholmis, Riias ja Londonis. Selle uuringu kohaselt olid Tallinn ja Madrid Euroopa kõige segregeeritumad linnad, kus segregeerituse tase oli peaaegu kaks korda kõrgem kui kõige madalama reitingu saanud linnades (Oslo ja Praha).

Eelmainitud uuringu tegijad, kellest üks on ka Tartu ülikooli teadur Tiit Tammaru, on kirjutanud sellel teemal ka raamatu, kus Tallinna fenomeni seletamiseks on viidatud nii Eesti ajaloole kui ka etniliste gruppide erinevuste olulisusele.

Leidu, et Tallinn on üks Euroopa sotsiaalmajanduslikult segregeeritumaid linnu, kinnitab ka teise Tartu ülikooli teaduri Kadi Mägi uurimus ja analüüs Eesti etnilise segregatsiooni kohta.
Eesti arhitektide liidu asepresident Andro Mänd on öelnud, et Tallinnas tõuseb segregatsioon võrreldes ülejäänud Euroopaga kõige kiiremini ning Tallinn on teel jõudmaks kõige segregeeritumaks linnaks.

Taasiseseisvumisest alates on segregatsioon tõesti oluliselt tõusnud 1st 100ni mõõdetaval skaalal on 1989. aasta 31 punkti tasemest tõusnud indeks 2019. aastaks 44 peale, kus suurem number näitab suuremat ebavõrdsust.

Seega Reinsalul on õigus, et Tallinn on üks Euroopa segregeeritumaid linnu.

Otsus

Tõsi.

PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid