FAKTIKONTROLL | Voodikohast koroonahaige raviks ei piisa. Internetimeedikud valetavad nagu haiglad koroonakoormuse all ei ägagi

Internetimeedikud väidavad, et Eesti haiglates ruumi koroonahaigetele piisavalt ja kriisi pole olemas. Arvesse aga ei võeta, et haigeid peab ka keegi ravima ning neile peab jaguma ka masinaid. Lihtsalt voodikoht kedagi terveks ei tee.

Mida väidetakse?

“Eestis on 20 haiglat. Nendest 4 on ülisuurt. Üksinda Tartu haiglas on 900 voodikohta. Eesti meditsiin on väidetavalt põlvili 600 haigega? See teeb haigla kohta 30 inimest! 4 haiglat üksi suudavad katta mitu tuhat voodikohta!!! Aga rahvas usub kõike!”

Sellise lausega viidatakse nagu poleks Eesti meditsiinisüsteemis koroonahaigete tõttu kriisi.

Kuidas on asi päriselt?

Eestis on 19 haiglat. Need on piirkondlikud haiglad, keskhaiglad ja maakonnahaiglad (1). Nii väiksemad kui ka suuremad haiglad on piiranud plaanilist vastuvõttu, et suunata personali ja ressursse ajutistesse koroonaosakondadesse (2, 3, 4).

Terviseameti hädaolukorra staabi juht Ragnar Vaiknemets täpsustas veelgi, et Eesti haiglates on kokku umbes 4700 aktiivravi voodikohta ja umbes 340 III astme intensiivravikohta.

31.10.2021 seisuga on koroonapatsientide raviks kasutusel 563 kohta ja intensiivravil 47 inimest.

Kui palju voodikohti on tegelikkuses Covidi raviks kasutusele võimalik võtta, on keeruline küsimus. Arvestama peab, et on ka muid tervisehädasid lisaks Covidile – kuidagi peavad ravi saama näiteks traumahaiged või teised erakorraliste tervisemuredega patsiendid

“Rõhutan, et seda teemat ei ole võimalik pelgalt matemaatilise tehtega lahendada.
Kui palju voodikohti on tegelikkuses Covidi raviks kasutusele võimalik võtta, on keeruline küsimus. Arvestama peab, et on ka muid tervisehädasid lisaks Covidile – kuidagi peavad ravi saama näiteks traumahaiged või teised erakorraliste tervisemuredega patsiendid,” sõnas Vaiknemets.

“Lisaks ei anna üldnumbrid kuigi palju informatsiooni personali olemasolu kohta – voodi võib ju olla, kuid kui ei ole personali, on see lihtsalt koht, kus patsient saab lamada. Ekspertide arvamusel tuleb rohkem kui 600 voodikoha eraldamisel Covid-haigete raviks hakata langetama ravikvaliteeti.”

Ekspertide arvamusel tuleb rohkem kui 600 voodikoha eraldamisel Covid-haigete raviks hakata langetama ravikvaliteeti.

Vaiknemets hindas, et maksimaalne hulk voodikohti, mida süsteem enne väga tõsiste terviseotsuste tegemist välja kannataks, oleks 800 ringis. Seejuures on oluline märkida, et Covid-haigete ravi on pikaajaline ning sellist koormust ei kannataks süsteem ilmselt kuigi pikalt.

Täna on koroonahaigete hulk haiglates napilt alla selle, mis tähendab, et kõik koroonahaiged veel oma voodikoha ja arsti abikäe haiglapalatis saavad.

Koroonapatsiente eristab kõikidest teistest haigetest seegi, et nende raviks vajalike ressursside vajadus on suurem. Olgu selleks hapnikumasin või personali jaoks mõeldud kaitsevahendid.

“Covid patsientide lõikes peab arvestama hapnikravi tagamisega, mis ei ole tavapärane kõigis üldvoodikohtade lõikes. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka tehnilises mõttes kõiki voodikohtasid kasutusele võtta. Arvestama peab ka, et covid patsiendiga tegelemine nõuab nii vaimselt kui ka füüsiliselt rohkem ressurssi haiglalt ja haigla töötajalt.”

“Lisaks peab arvestama, et Covid patsiendid vajavad sageli ka järelravi. Ehk nad ei pruugi enam olla nakkusohtlikud ja koroonastatistikas enam ei kajastu, kuid haiglaravi voodikohana vajavad nad ikka. Nagu näiteks hiljem täiendavat tähelepanu raviarstilt või perearstilt, sest taastumine ei pruugi olla kõigil võrdväärne.”

See osa tehtest puudutab aga vaid koroonahaigeid. Haiged on ka teised ning erakorralist abi vajavad sünnitajad, õnnetustesse sattujad või pikaajaliste haiguste all kannatajad.

“Tervishoid on topeltkoormuse all, sest kõik patsiendid, kes peavad ootama tulenevalt plaanilise ravi piirangutest, kannatavad. Nad on olukorras, kus nende tervis võib halveneda, kujunedes raskemini ravitavaks – nõudes taas rohkem ressurssi,” selgitas Vaiknemets.

Seejuures on mõned inimesed märganud, et plaanilise ravi piiramine ei tähenda mitte kõikide arstiteenuste lõppemist. Arste-õdesid suunatakse koroonaosakondadesse tööle vastavalt nende ekspertiisile.

Kommentaarides heidetakse ette, et riik pole tegelenud koroonaaja vältel täiendava meditsiinipersonali koolitamisega. Tasub märkida, et ühe meditsiiniõe koolitamine võtab aastaid, arstidest rääkimata. Hooldajateks on koroonaaja vältel ka koroonaosakondadesse olnud oodatud inimesed, kellel varasemat meditsiinikogemust ei ole. Ka arstitudengid, kes on kriisi vältel appi läinud, lähevad abiõdedeks, mitte arstideks, sest neil puudub piisav väljaõpe vastutuse kandmiseks, mida koroonahaige ravimine tähendab (5). Muuhulgas on teada antud, et ka õdede vastuvõtte suurendatakse (6), hetkel on üle Eesti puudu paar tuhat õde. Seega koroonahaige võib voodikoha saada, kuid ainuüksi sellest ei piisa.