I preemia (3750.-): Katariina Libe “Võrsed”

II preemia (á 1875.-): Mart Aas “Kaksindus“ ja Kadri Lepp “Koju”

Äramärgitud (á 625.-): Heneliis Notton “Emesis” ja Liis Sein “Kutse”

Peapreemia võitis Katariina Libe tugev psühholoogiline draama “Võrsed”, mis lisaks teravale ja värskele käsitlusele lähisuhetest ning laste saamise tundlikust teemast, annab igale näidendi tegelasele võimaluse oma vaatepunktiks.

Teise preemia saanud Mart Aasa näidend “Kaksindus” kõneleb üksinduse kõrval ka fantaasia ja huumori kaheldamatust olulisusest: Õismäe kortermaja rõdul saab kahestunud poiss-peategelase kasvamisloost piirangutevaba kujutlusmäng.

Kadri Lepa samuti teise preemia saanud “Koju” jäi silma kui voolava dialoogiga joonistatud lugu Eesti perekonnast, mille argist kokkukuuluvust varjutavad distants ja salapära – üksteisele öeldakse palju, kuid ei öelda välja.

Äramärgitud Heneliis Nottoni näidendi “Emesis” 18-19 aastased tegelased seisavad silmitsi traumadega, mida ümbritsev heaolu kustutada ei suuda. Näidendi fragmentaarsus loob pildilise maailma, kus mineviku kummituslikkusest kumavad läbi teravalt isiklikud ja sotsiaalselt valusad teemad.

Äramärgitud Liis Seina näidendi “Kutse” naisnäitlejast peategelane vaatab iseenda peiedel otsa nii oma minevikule kui ka paratamatule surmale. Näidend on kirjutatud tugeva kaasajatunnetusega, mis väljendub nii näidendi temaatikas kui ka oskuslikult dia- ja monolooge põimivas vormis.

“Selleaastastele võidutöödele on ühine psühholoogiline teravus ja analüüsivõime, inimeste vaheliste pingete ja vastuolude tajumine. Samuti ühendab neid see, et kõik tegelased on elulised ja mitmekihilised, soole vaatamata. Mind see üllatas positiivselt. Kui lavastamiseks läheb, on igal osatäitjal huvitav roll mängida, ka naistel,” võtab võistluse kokku tõlkija Varja Arola, kes on viimaste kümnendite jooksul teatripilguga jälginud ka eesti näidendite Soomes lavale jõudmist.

“Kõik viis näidendit on erksad ja eripalgelised kaasaja ühiskonna peegeldused. Kõik viis teksti pakuvad lavastajatele ja näitlejatele avarat tõlgendamisruumi. Eesti teatripilt muutuks kindlasti põnevamaks ja mitmekesisemaks, kui need näitemängud võimalikult pea lavale jõuaksid,” kinnitab dramaturg Priit Põldma.

Eesti Teatri Agentuur korraldab näidendivõistlusi alates 1995. aastast.
Näidendivõistlusi toetab Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.