Urmo Soonvald: vaktsiinidebati viimane vaatus peaks toimuma värskete nägude ning retoorikaga

Meie koroonalugude kommentaarium jääb ka pärast üht kuud endiselt suletuks.

Viimane kuu on üksnes kinnitanud, et kriisiolukorras ei oska me kuulata, rääkida ja arvestada. Emotsionaalsed tühimikud täituvad ja täidetakse provotseeritud kirglikkusega - kõik sunnitakse poolt valima, kuigi keegi seda ei taha ja pooli ka pole.

Kirjutasin 14. oktoobril, et Delfi ja kõik teised Ekspress Meedia väljaanded sulgevad vähemalt üheks kuuks koroonalugude kommentaariumi - nii anonüümse kui registreeritud. „See on meie vastus neile, kes vähendavad vaktsiini rolli, mõnitavad arste, teaduslikku lähenemist ja ülistavad inimesi ning organisatsioone, kelle jaoks vaktsiinid on teadusliku tõestuseta vedelik," kõlas toona meie poolt selgitus.

Sellele otsusele järgnes torm, mis osutus nüanssides kordades tulisemaks kui võis arvata. Usume, et see aitas ja aitab kaasa sisulisema ning fakte arvestava debati elujõule.

Meie otsuse juured lähevad aga varakevadesse ja oktoobris kulmineerunud arutelu nn sundvaktsineerimise või vaktsiini kasuteguri üle on kõigest finaal, mis kahjuks pidigi juhtima. Riik - pean silmas valitsust, sotsiaalministeeriumit, terviseametit, riigikantseleid kui kõik teisi kriisiga tegelenud asutusi - ei suutnud taktikaliselt, strateegiliselt ja inimlikult läheneda täisealistele kodanikele.

Läheneti lihtsustatult, lootes, et inimesed on ühetaoline mass, kes teevad seda, mida nende valitud juhid mõtlevad ja ütlevad. Paistis, et süst on ühemõtteline pilet tulevikku - takistusteta reis koroonajärgsesse paradiisi.

Paradiis osutus illusiooniks. Õnneks mitte aga põrguks.

Loeb tulemus, mitte sõnavaht

Killustatud sihtrühmadeni jõuti liiga hilja - või kas ikka nendeni on jõutud? - ja antud juhul ei tasu ametnikel vehkida memode ja ideedega, et segmenteeritud lähenemisele mõeldi kogu aeg - ükski samm seda ei näita ega tõesta. Sõjas, nagu me praegust kriisi nimetame, loeb vaid tegu ja tulemus. Kõik muu on tähtsusetu enesepettus. Poliitikud peaks seda ju erakordselt täpselt teadma, sest valimistel suudetakse sihtida küll.

Ja juba kevadel, mil oli näha vaktsineerimisprotsessi lonkamist ja inimeste umbusku, hakkas süvenema narratiiv: „Kas järgneda eliidile või otsustada ise?" Just nii on seda Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos nimetanud Tartu Ülikooli politoloog Martin Mölder. See omakorda toitis uute narratiivide tekkimist - et arste ja teadust ei saa usaldada, et vaktsiinid on vandenõu ja ravimitootjate eksperiment, et haiglajuhid võimendavad kriisi üle jne.

Seda levitasid inimesed, kes väga suure tõenäosusega on ise saanud Eesti meditsiinilt erakorralist ja planeeritud abi, võimalik, et ka paljude nende elusid on päästetud. Ma ei tea kedagi, kes oleks onkoloogi, hambaarsti või kardioloogi juures tõstnud käe ja küsinud midagi sellist, mida nüüd tehti vaktsineerimisega.

Läbimõtlemata ja alahindav

Valesid ja pooltõdesid sai võimendada ennekõike tänu sellele, et kevadine vaktsineerimis-start oli läbimõtlemata ja inimesi alahindav. Pinnas umbuskuks ja provokatsioonideks oli küps ja alati ning igal teemal on häälekas vähemus, kes kõhkleb ja kahtleb kõiges. Kui pole selgeid ja kiireid vastuseid, siis tekivad selged ja kiired valed.

Kevadel, suvel ja ka nüüd sügisel on Eesti poliitikud jätnud kasutamata unikaalse võimaluse olla suuremeelsed, üksmeelsed ja Eesti-meelsed - kui kõikide parlamendierakondade liidrid ning Eesti 200 juht oleks teinud ühise (!) avalduse ning kutsunud üles inimesi vaktsineerima, olnuks ühiskondlik atmosfäär sootuks teistsugune ja vaktsineeritute protsent oluliselt suurem.

Kanadas näiteks tegid ühiskonnategelased avalduse, et poliitikud ei kasutaks kriisi erakondlikes huvides: „Loodame ja palvetame, et meie poliitikud, meie juhid ei oleks nii lõhestavad."

Eestis on nüüd juba kuid istutud kaevikutes ja vaktsineerimiskriisist on lastud tekkida poliitiline tööriist. Agressiivselt keegi väljapääsu ei otsi, süstimata õlad on üksi - samas on kasutamata inimesed ning võimalused, kuidas nendeni jõuda. Visadus on asendunud käegalöömisega ja entusiasm raugenud. Samal ajal on Eestiga väga sarnased riigid saavutanud väga kõrge vaktsineerituse ja ületanud selleks kõik Eestiski nähtavad takistused.

Siin on pädevad vaid arstid

Martin Mölder räägib inimestest, kes tahavad ise mõelda ja otsustada. See on üks vaba ühiskonna privileegidest - see on õigus otsustada ja vastutada. Neid inimesi, kes on vaktsiinide suhtes umbusklikud, põlglikud või eksiteele viidud, tuleb arvestada ning nendega peab tegelema. Mitte möödaminnes, vaid sügavuti. Vähem avalikult, rohkem diskreetselt. Aga neid ei tohi ära kasutada.

Meditsiin ja inimese keha on sedavõrd delikaatsed teemad, et vaid arstid ning teadlased on pädevad jagama soovitusi. Dr Google alati ei aita, isegi mitte dr Facebook.

Oscar Wilde on öelnud, et tõde on harva puhas ja mitte kunagi lihtne. Just sellise paradoksi ees me ka praegu seisame. Me kõik oleme näinud ja kogenud oma tutvusringis inimesi, kelle vaktsineerimisvastasus on üllatanud. Sest kunagi varem pole see ju jutuks tõusnud. Nende tõde (loe: hoiak) vajab tegelemist, fakte, rahumeelsust ja apoliitilist tuge. Aga nende inimestega peab tegelema - nagu me peame (riigi ja kodanikena) tegelema kõikide sihtgruppidega, väljakutse dramaatilisusest sõltumata.

Sotsmeedia kui vandenõude pesa

Ekspress Meedia väljaannete koroonalugude kommentaariumi sulgemine on kaalutletud ja ajutine meede. Sest teatud piirist muutub arutlev vaktsineerimis- või piirangute umbusk hüsteeriaks või vandenõudeks, mil pole inimeste tõeliste muredega mingit pistmist.

Ent samal ajal, kui Ekspress Meedia on teadlikult oma koroonalugude kommentaariumi sulgenud, siis Facebook ei suuda eesti keeles toimuvat provotseerimist ja inimeste hullutamist kontrollida. Sel platvormil on lubatud kõik, mis segab vaktsineerimist ja selle üle arutamist. Debati nime all käib enesehävitajalik võidujooks.

Paar näidet FB gruppidest, kus on ligi 100 000 kasutajat.

- LAPSED SÜNNIVAD KOLETUT3 VÄÄRAR3NGUTEGA! Loomakarvad, neli jalga, üks silm, sabaga beebid, kõrv keset kõhtu - see on reaalsus, mida näevad arstid ja see sai alguse KOV1D1VAK8IINIDEST, sest need muudavad inimeste DNA-d.

- Rahaahned elavad selleks, et vaktsineerida? Rumalad vaktsineerivad selleks, et elada? Vaid arukad elavad selleks, et olla loodusega harmoonias ja mitte alluda rahaahnetele ja rumalatele.

- Mitte ainult WHO ei ütle seda vaid ka kogu selle jama väljamõtlejad ja teostajad, Bill Gates ja Antoni Fauci tõdevad seda aga ega see maailma suurimaid narkodiilereid ei peata - nüüd on vaja korduslakse hakata propageerima aja mida rohkem kordust - seda parem nende rahakotile!

- On sündinud kõige uskumatum nähtus maailma ajaloos, kus riigid ise finantseerivad oma riikide vastast terrorismi, sest riike on petetud ja hirmutatud surmava viirusega, mis on käivitnud samasuguse ahelreaktsiooni, kus riigid on eraldanud miljardeid iseendi anastamiseks iseendi poolt, et täita salalepingute sisu. Lepingud vaktsiinitootjatega on salastatud ja seadustühised uued MOLOTOV-RITTENTROP paktid kogu maailmale. Eksinud poliitikutel on veel viimane aeg tulla välja tões, et neid on petetud. On mõistetav, et ahnus ja eksimine on inimlik, nagu ka andestamine. Hea poliitik, tee seda enne, kuni ükskord on see Sinu jaióks juba hilja.

Kes peaks Eestis tegelema selliste väljaütlemistega? FB platvormil toimuv on teatud sisu osas kogu maailma mure - alates USA-st ja lõpetades väikeriikidega nagu Eesti. Vaktsiiniteemadel on Eesti võimetu FB-s ja FB-ga võitlust pidama - nii FB kui platvormi kui ka seal provotseerivate inimestega.

Eesti Päevalehe koroonakonverentsil juhtis Indrek Saul minister Tanel Kiige tähelepanu, et riigi kommunikatsioonifookus peaks olema ka sotsiaalmeedial, sest seal troonivad valed ning provokatsioonid ja nendele ei suuda vabatahtlikud aktivistid kunagi lõpuni seista.

Eestis võiks riigikogul ainsana olla jõudu ja mõju, et sotsiaalmeediahiiglasi manitseda või nendega diskussiooni otsida. Sest seal toimuv on kindlasti söönud mitmeid ja mitmeid protsente vaktsineerimisusust.

Aga mida ütlevad meie saadikud?

Jürgen Ligi (Reformierakond): „Ma pole kuulnud sobivaid ideid, kuidas saaks Eesti seadusandja ohjeldada platvorme. Küll tahaksin väga, et riigikogulased üksmeelselt ohjeldaksid valeinfot ja selle jagajaid. Enamus ei näi huvi tundvat, paljud levitavad seda ise Vabaduse väljakulgi või vähemalt püsivad kahemõttelised, et meeldida võimalikult paljudele. Ise olen Facebookis asjaga tegelenud ja toonud teemat julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni. See paraku on suletud koht, mistõttu kaalun selleteemalise toetusgrupi loomist, et koguda vastutegevuseks professionaalset materjali ja seda levitada. Usun, et tähtis on teada anda allikatest, meetoditest ja faktidest."

Jaanus Karilaid (Keskerakond): „Me ei saa teha mitte midagi märkimisväärset, sest info vaba liikumist saab piirata vaid blokeeringutega, välismaist sisu me ju kuidagi ise muuta ei saa. Eesti lugeja oskab olla allikakriitiline."

Priit Sibul (Isamaa): „Mõtlema peaks ju panema seegi, et suured rahvusvahelised internetihiiud Facebook ja Google eemaldasid varem valdavalt kriminaalset ja ohtlikku sisu, sealt edasi on liigutud poliitiliste arvamuste tsenseerimise teed ning COVID-19 pandeemia on toonud järjekordse kitsenduste laine. Kui neid valdkondi, kus inforuumi kujundab „hea tsensor", tekib liiga palju, siis väheneb inimeste usaldus meedia vastu. See aga soodustab kapseldumist ja kõlakodade teket."

Parlamendierakondadest SDE ja EKRE ei vastanud küsimustele, kes ja kuidas saaks Eestis ohjata FB-s toimuvat vihakõnet ning vastandumise kultiveerimist.

Eesmärk on üks

Meil võib olla tuhandeid arvamusi, mitmeid tõdesid, kolm (koos AstraZenacaga neli) toimivat vaktsiini ja kohe Eestisse saabuvad esimesed koroonaravimid. Aga eesmärk on meil üks - me tahame normaalse elu taastumist. Seda võimalikult kiiresti ja kui saab, siis ka võimalikult valutult.

Aga selleks on vaja värskeid nägusid ja retoorikat. Käsitleme seni toimunut õppetunnina, kui me seda aga ka ei suuda, siis oleme oma vahepealse koha - maailma koroona TOP-i mitmekordsed liidrid - ära teeninud.

Ekspress Meedia avab koroonalugude kommentaariumi 1. jaanuarist.