Jens Jaanimägi: toome noored parlamenti – riigikogu kvaliteet saab minna üksnes paremaks
(165)
Tihti tuuaksegi noorte osaluse suurendamisele poliitika kujundamises rida noori patroniseerivaid vastuargumente. Noored olevat liiga madala haridustasemega, kogenematud või lihtsalt võimetud kaalutletud otsuseid langetama.
Samas teame ju kõik, et valimisõigus ei ole juba praegu pädevuspõhine, me ei hinda ju kuidagi valijate vaimset suutlikkust otsuseid teha. Nii tunduvad seni kehtivad hääleõiguse vanuselised alampiirid samavõrd meelevaldsed, nagu oleks valimisea ülempiiri tõmbamine näiteks 80. eluaasta juurde.
Me rakendame noortele seega standardeid, mida me ei rakenda teistele eagruppidele. Samuti ei ole leida mingit faktilist tõestust väitele, et noored langetaksid poliitikas ebapädevamaid otsuseid kui vanemad inimesed. Kohalike valimiste valimistulemused ei ole ka Eestis leidnud sihipärast kriitikat just noorte valimiseelistuste tõttu, midagi hirmsat pole noorte häälte toel kohalikel valimistel juhtunud.
Ning ometi kasutavad noored äsjast võimalust agaralt. Tänavu käis kohalikke omavalitsusi valimas tervelt 10 519 noort vanuses 16-18. Samaaegselt kandideerisid üle Eesti 177 noort kandidaati vanuses 18-20. Veel 2013. aasta kohalikel oli ametlikult alaealiste osavõtt valimistest võimatu. 2015. aastal aga langetati valimisiga KOV valimistel 18-lt 16-le ja nüüd on noored KOV valimistel saanud osaleda juba kahel korral.
Need rohkem kui 10 000 noort on päris suur hulk valijaid. On näha, et noori huvitab poliitika.
Noorte osaluse positiivset mõju on praeguseks selgelt näha. Erakonnad keskenduvad kohalike valimiste eel rohkem kui kunagi varem noortele oluliste poliitikate väljatöötamisele ja kaasavad just nimelt noori valijaid ja kandidaate ka oma poliitika kujundamisse. Nii saavad noored põlvkonnad, kelle tulevikku määravad valimisotsused ju hoopis pikemaks ajaks, oma tulevikku ka reaalselt mõjutada.
Aga riigikogu?
Tulevatel riigikogu valimistel 2023. aastal jätab kehtiv põhiseaduslik kord, mis võimaldab hääletada alles 18-st ja kandideerida 21-st eluaastast, aga noored hääleta. Paratamatult tekib küsimus, miks ei või noored valida siis ka riigikogu valimistel?
16- ja 17-aastasi noori on Eestis kokku umbes 24 000, Riigikogu 5% valimiskünnis on umbkaudu 29 000 häält. See näitab, et noorte esindatus valimistel võiks anda päris olulise platvormi erakondadele, kes oskavad noortele olulisi poliitikaid välja töötada ja nende häälele seeläbi ühiskonnas esindatuse anda.
Lisaks on Riigikogu valimistel poliitiline huvi seni paratamatult eakate põlvkondade poole kaldu. Ühe Eesti noore kohta (7–26 eluaastat) on meil Statistikaameti andmeil 0,78 65-aastast ja vanemat inimest. Ühe praegu valimisealise noore kohta (18–26 eluaastat) on meil aga 1,42 eakat. Valimisea langetamisega oleks suhtarv ühe valimisealise noore kohta 1,22 eakat - see oleks veidi tasakaalustatum põlvkondliku esindatuse vahe.
Teiste maade kogemus julgustab
Euroopas on valimisõiguse iga alates 16. eluaastast juba pikka aega Austrias. Seal saavad noored valida alates 2007. aastast. Ka senine Austria kogemus kinnitab, et noorte huvi poliitika vastu valimisõiguse andmise järel kasvab, aga noorte valimiskäitumine ei erine samas radikaalselt keskmisest. Küll on kaasnenud muudatusega see, et noortele olulised teemad on tõusnud rohkem ühiskondliku huvi keskpunkti.
Justiitsministeeriumi 2011. aastal tehtud analüüsis tõdeti, et Austrias ja Saksamaal – kus samuti mõnel liidumaal on valimisiga langetatud 16-le – ei ole tuvastatud valimisea langetamisega seotud negatiivseid tagajärgi. Sellest samast analüüsist lähtuvalt julges Eesti teha tol hetkel päris progressiivse otsuse langetada valimisiga kohalikel valimistel.
Taolised arutelud on toimunud aga mujalgi. 2018. aastal langetati valimisiga kõigil valimistel 16 eluaastale näiteks Maltas, kus parlament kiitis vastava seaduseelnõu ühehäälselt heaks. Malta laiapindne toetus eelnõule näitab, et tegu ei ole maailmavaatelise küsimusega, vaid teemaga, mis nõuab erakondadeülest koostööd, kindlustamaks noorte kaasatus tuleviku kujundamisel.
Vaja muuta põhiseadust
Asjaolu, et üldise valimis- ja kandideerimisea langetamine vajab tugevat erakondadeülest konsensust, väljendub ka vajaduses selleks muuta põhiseadust. Selle eesmärgiga lõime rahvaalgatuse, mida on võimalik kuni 30. jaanuarini 2021 allkirjastada. Selle muudatusega oleks Eestil võimalik olla kolmas EL riik, kes kehtestab üldise valimisea 16 eluaastale ja võimaldab kõigil valimistel kandideerida alates 18. eluaastast.
Leian, et nii noored kui ka vanad peavad seisma ühiselt põlvkondadeüleses solidaarsuses ja nõudma kaasavamat ja õiglasemat valimissüsteemi. Lõpuks on valimis- ja kandideerimisea langetamine ju eeskätt demokraatiaküsimus – on oluline, et meil oleks võimalikult laiapindne ühiskonna kaasatus valimistel - ainult nii saame tagada, et liiga paljud inimesed meie riigi tuleviku kujundamisest eemale ei jää.
