Varro Vooglaid avaldas 19. novembril Facebookis postituse, milles teeb rea väiteid Rootsi koroonameetmete kohta, mis Eestiga võrreldes olevat leebed. Postitus sai sadu jagamisi ja üle tuhande “meeldimise”. Ohtrate meeldimiste tõttu jõudis postitus üle paarikümne tuhande inimese seinani.

Postituses kirjutati järgmist:

“FAKT A: Rootsis ei ole valitsus kordagi sundinud ühtegi kohvikut ega restorani kelleltki vaktsiinipassi küsima ega nõudnud, et teenindada võib vaid inimesi, kel on vaktsiinipass ette näidata [-];

FAKT B: Rootsis ei ole valitsus kordagi inimestelt karistuse ähvardusel nõudnud, et kaubanduskeskuses peab maski kandma [-];

FAKT C: Rootsis on koroonaviiruse levikuga lood väga palju paremini kui Eestis — Reutersi andmetel on seal viimase seitsme päevaga tuvastatud nakatumiste hulk 100 000 inimese kohta 59, Eestis aga on vastav number 441;

KÜSIMUS: kas karistuse ähvardusel inimeste kohustamine kaubanduskeskustes maski kandmisele ning kohvikute ja restoranide kohustamine sellele, et teenindada võib vaid koroonapassiga isikuid, on viiruse levikuga põhjuslikus seoses? “

Kuidas on asi tegelikult?


FAKT A:

Rootsis ei ole tõepoolest veel vaktsiinipassi küsitud, see on õige. Rootslaste pandeemiaolukorra reeglid näevad ette haiguse korral koju jäämist, testimiskohustust, vahede hoidmist, käte desinfitseerimisi, kogunemiste vältimisi. Poodidesse näiteks on lubatud kümne ruutmeetri kasutatava pinna kohta 1 inimene (ehk riiulialused pinnad arvesse ei lähe). Neid piiranguid rootslased laialdaselt ka järgivad. (1).

FAKT B:

Tõepoolest pole Rootsis maski kandmise kohustust, ka siin on Varro Vooglaiul õigus. Siiski on maskide kandmine rangelt soovituslik avalikes kohtades, eriti ühistranspordis. (2).

FAKT C:

Rootsis on nakatumise suhtarv väiksem kui Eestis. 15.11-21.11 on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmetel nakatumisnäitajad 100 000 elaniku kohta Eestis 933,2 (3) ja Rootsis 106,35 (4).

Faktid on õiged, järeldused aga eksitavad


Varro Voolaiu faktid on üksi võetuna tõesed, kuid pelgalt nendele toetudes ei saa tema püstitatud retoorilisele küsimusele vastata.

Mainitud kolme meedet tuleks viiruse leviku seisukohalt kindlasti hinnata, kuid kuna Rootsi ja Eesti on varasemalt ja rakendavad ka täna mitmeid muid meetmeid erinevalt, ei saa Rootsi madalamate viiruseleviku numbrite pinnalt üheselt järeldada, et mainitud meetmed Eestis ei toimi. Muu hulgas tuleks arvesse võtta, et:

1. Rootsi valitsus on kaalumas vaktsiinipasside kontrollimise kohustuse kehtestamist siseruumides toimuvate sündmuste puhul, eriti kus osaleb üle 100 inimese. Ettepaneku sellise meetme kehtestamiseks tegi 18. novembril Rootsi valitsusele Rootsi terviseamet. Kohustusliku vaktsiinipassi nõue hakkaks kehtima alates 1. detsembrist. (5)

2. Kuigi Rootsis ei ole kehtestatud maskikandmise kohustust ning seepärast selle mittekandmise eest ka ei karistata, on Rootsis võrreldes Eestiga palju karmimad kogunemispiirangud, mille täitmata jätmist ka aktiivselt trahvide näol karistatakse. (6; 7) Näiteks:

a. organiseeritud kogunemised mitmesaja osalejaga (kui kogunemispiiranguks oli 8 inimest), trahv 30 000 SEK (2930 eurot) (8);

b. kolmel katoliku kiriku jumalateenistusel Jönköpingis osales sadu inimesi (kui kogunemispiiranguks oli 8 inimest), trahv 100 000 SEK (9770 eurot) (9);

c. Biskopsgårdenis (Göteborgi eeslinn) kogunes mošees palvusele u 50 inimest, said hoiatuse võimaliku trahvi kohta suuruses 50 000 SEK (4890 eurot) (10).

3. Nakatumiste hulk on kindlasti seotud vaktsineeritute arvuga. Rootsis on 70% elanikkonnast vaktsineeritud (11). Eestis aga 59% (12). Rootsi oli pikalt Eestist palju karmimate koroonapiirangutega Oxfordi ülikoolis mõõdetava sotsiaalpoliitiliste kriisimeetmega (13).Terve möödunud aasta said eestlased omavahel kohtuda, pidutseda, samal ajal kui rootslased arvestasid kogunemispiirangutega või sulgemistega. Ainus vahe oli päris kriisi alguses - 2020. aasta kevadel, kui Eesti oli täiesti "lukus" ning Rootsi karjaimmuunsusega katsetas ning nüüd, 2021. aasta sügisel. Nüüdne vahe tuleb aga mitte Eesti otsuselt vaktsiinipasse nõuda, vaid Rootsi valitsuse otsuselt hea vaktsiiniedenemise tõttu oma piiranguid vähendada (14). Sellega tõestab Varro Vooglaid taaskord, et ta võrdleb võrdlematut - indikaatorid on nihkunud mitte eestlaste tegude tõttu, vaid rootslaste tõttu.

Otsus: Tegemist on eksitava postitusega ning väidetega.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad

faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid