FAKTIKONTROLL | Internetis valetatakse, et PERH-is on vaktsiini tõttu rekordarv vähihaigeid lapsi. Tegelikult seal vähihaigeid lapsi ei ravitagi

Sotsiaalmeedias ringleb valeväide, milles väidetakse, et PERH-i on jõudnud koroonavaktsiinide tõttu rekordarv verevähki haigestunud lapsi. PERH-is lapsi ei ravitagi, vähki ei ole registreeritud rohkem ka lastehaiglates.

Mida väidetakse?

Sotsiaalmeedias ringlev kiri kirjeldab, kuidas keegi kuulis tuttava tuttava käest lugu, mida veel omakorda nende tuttavad omavahel ühises söögilauas arutasid.

Väidetakse, et regionaalhaigla onkoloogia lasteosakonna arst kiitis lapsevanemaid, kes oma lapsi ei vaktsineeri.

"Viimasel koosolekul oli PERH-i peaarst öelnud, et vaktsiinis sisalduv ogavalk tekitab pehmetes kudedes vähki. Eriti kiirelt areneb see aktiivsetel inimestel – noortel, sportlastel. Pärast seda, kui on hakatud lapsi vaktsineerima, on onkoloogias haigete laste arv järsult tõusnud (kolmekordistunud!!!)."

Lugu jätkab kirjeldamist, kuidas vaktsiini tuhandetest kõrvaltoimetest ei räägita ning õigustatakse, et inimestele peab säilima õigus oma arvamusele ja oma tõele.

Kuidas on asi päriselt?

Esialgne postitaja on loo Facebookist juba eemaldanud. Küll aga ringleb see edasi kuvatõmmise kujul. Kui häirekellasid kellegi jutt "tuttava tuttava tuttavast" veel helisema ei pane, siis peaks seda tegema kiire kontroll, kas Põhja-Eesti regionaalhaiglas üleüldse lapsi ravitakse.

Vastus on ei.

Regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogiakliiniku juhataja doktor Helis Pokker selgitas, et nende haiglas laste haiguseid ei ravita. "Meil seega puudub ka regionaalhaiglas laste onkoloogia osakond. Eelmainitud asjaoludel ei ole võimalik, et PERH-i lasteosakonna arst on midagi sellist väitnud. Need väited ei vasta tõele.“

Tema sõnul pole ka regionaalhaigla ülemarst ühelgi koosolekul miskit sellist öelnud, nagu väidetud. Pole olemas andmeid, mis annaks alust arvata, et COVID-vaktsiinis sisalduv ogavalk põhjustaks pehmetes kudedes vähki või et vähki haigestumine vaktsineeritute seas oleks kasvanud.

Tallinnas jõuavad vähihaiged lapsed Tallinna lastehaiglasse. Sealse pediaatriakliiniku juhataja dr Reet Raukase sõnul on samuti kõik kirjas esitatud väited valed.

Tema sõnul ei ole ei Tallinna ega Tartu lastehemato-onkoloogiaosakondades haigestunud laste arvu tõusu, haigestumine püsib varasemate aastate tasemel. Ühtki uut avatud haigusjuhtu ei saa seostada COVID-19 vastase vaktsineerimisega.

Verevähki diagnoositakse lastel harva. Paraku on verevähki haigestumus sagedam alla viie-aastaste seas (1).

Eesti vähitõrjekava nendib, et vähki haigestumus noorte seas suureneb iga-aastaselt 2 protsendi võrra, mh verevähi diagnoosimise tõttu. Kuna laste ja noorte vähk pole elustiiliga kaasnev haigus, siis peetakse kasvu põhjuseks paremat diagnostikat, mis aitab haigusele õigeaegselt jälile saada (2). Keskmiselt saab kuni 15-aastaste hulgas vähidiagnoosi iga-aastaselt 35 last. Kuigi verevähke on väga erinevaid, siis lastel esineb täiskasvanutest sagedamini ägedat lümfoidset leukeemiat. See võib esineda umbes ühel lapsel kahe tuhandest. Õnneks on aga nende ellujäämisvõimalus pärast õiget ravi kuni 90%, täiskasvanutel kõiges 30% (3). Viimaste aastate vältel on verevähi eritüüpide diagnoosimine laste ja noorte seas jäänud üsna samale tasemele (4).

Vähiliit ja regionaalhaigla soovitavad vähihaigetele koroonavaktsiini. Siiski tasub pidada nõu enne raviarstiga, et arutada läbi raviskeem ning võimalikult sobiv vaktsineerimise ajaaken (5).

Otsus: Tegemist on valega.