Sellel nädalal tõstatus tänu mitmele Eesti Päevalehe loole tugevalt halastussurma teema. Nädala alguses kirjutas Kärt Anvelt Pärnu animaatorist Leho Mägedist, kes amüotroofilise lateraalskleroosi tõttu esmalt halvatuks ning pärast kuid kestnud abitut piinlemist suri. Mõnedes Euroopa maades ja USA osariikides on sellistel puhkudel lubatud inimese elust lahkumist kiirendada, meil mitte. Sellest loost tõukus arvamusportaalis suurem diskussioon,

EKRE liige Helle-Moonika Helme kirjutas oma arvamusloos eutanaasiast järgmist: „Kannatavate inimeste puhul aga tuleks meil panna kogu oma loomingulisus, teaduse saavutused ja empaatilisus tööle suunas, mis otsiks ja leiaks lahendeid niisuguste haigusnähtudega inimeste inimväärseks kohtlemiseks ning nende lähedaste abistamiseks, et mitte sooritada hädatappu. Tappa on kerge, aga elus hoida ja kannatusi leevendada raskem, kuid just see oleks täiuslikult inimlik valik.” Kommentaariumis oli sellel teemal nii poolt kui ka vastuhääli.

lagmar tamp: „Jumal tänatud, et EKRE tegelased ei ravi inimesi, muidu ravitaks luumurdu vist paiselehe ja kahepoolset kopsupõletikku šamaanitrummi ning COVIDist tulevat haigust lammaste ussirohuga. Täielik inimkonna regressi kehastus. Siin oleks küll sobilik jääda oma liistude juurde, Helle-Moonikal on muusikaharidus, selliste keeruliste ja valusate teemade jaoks pole tal ei pädevust ega empaatiat. Kui isegi loomade kannatuste lõpetamiseks on eutanaasia ja magamapanek aktsepteeritud, siis mille poolest inimene on halvem. Ei ela me enam ammu savitahvlite seaduste järgi, vaid hoomame maailma tema keerukuses ja mitmekesisuses. EKRE tegelased on küll tänapäeva Eestis nagu Iraani mullad.”

Alari Schu: „Kuhu on EKRE nüüd oma "minu keha, minu valik" vabaduse loosungiga? Kusjuures vabatahtlik surm kannatuste läbi ei mõjuta ühiskonnas mitte kedagi teist peale lähedaste. Kas EKRE ikka saab aru, on nad liberaalid või konservatiivid? Otsustagu juba ära. Eutanaasia on samasugune vabadus nagu õigus otsustada vaktsineerimise üle. Punkt.”

Gentle Wolf: „Ei mäleta enam millises teoses täpselt aga kuskil Eesti kirjandusklassikas on lause, kus üks elust väsinud neiu tahab endalt elu võtta (mis iganes põhusel) ja neiu ema ütleb umbes nii: „Kas sa oled ise siia ilma sündinud, et siit omatahtsi lahkuda tahad?” Enesetapp ja eutanaasia pole naljaasjad - ärgem mängigem tulega. Mina ausalt öeldes ei taha tunda ennast olukorras, kus ma halastuse nimel kellegi stepsli seinast välja tõmban. See ei saa olla minu otsus! See saab olla vaid Looja otsus, nii karmilt kui see ka ateisti kõrvade jaoks ei kõlaks...”

Valdur Vägi: „EKRE eesmärk ongi ju, et inimesed oleksid õnnetud, kannataksid ja piinleksid. teisiti ei oska seda seletada. mitte väga ammu olid lastetud naised nende jaoks ühiskonnale kahjulik element, kas piinlevad inimesed on ühiskonnale kasulik element?”

Esmaspäeval kui arutati Delfi platvormil eutanaasia moraalsust ja vajalikkust, tõmmati teises meediamajas saag korralikult käima Tartu Ülikooli doktorandi ja teaduse populariseerija ning sünoptiku Jüri Kameniku ümber. Nimelt avaldas Postimees süüdistused, mille järgi olevat Kamenik noori mehi ahistanud, tuues ettekäändeks teaduslikke eksperimente. Kamenik ise andis loo kohta segaseid selgitusi, kuid eitas, et oleks kedagi ahistanud. Ka Delfi üritas ilmamehelt saada konkreetseid vastuseid kuid jäi jänni. Kommentaariumis oli selle kohta arvamusi seinast-seina.

kkk: „Keegi pole tema poolt aga see,et noored on nii lollid on veidi ka nende enda süü,et ronivad igale poole. Uudistes oli kirjas ,et ka vanemad külastasid Kameniku.”

lähtru mõisa moonamees: „No meedia pöörab ka ühe doktorandi suguelule ebaproportsionaalselt palju tähelepanu oma kliki-ja müügihimus. Ei ole Kamenik tegelt ei Taavi Rõivase ega Priit Toobali kaliibriga tegelane, et tema suguelu detailidesse süveneda. Kui ta on toime pannud midagi kriminaalset ja ajakirjanikel on selle kohta andmeid, siis oleks loogiline teha avaldus ka prokuratuuri, mitte mingi kollase plögaga spekuleerida.”

Jups: „Huvitav kas Kamenik kutsus neid puu õõnde ka?”

Vaatan Kameniku: „...ja mõtlen, et selliseid metsa sanitare peaks olema rohkem....No kujutage ette, et selline kõhetu kopsuhaige välimusega mees palub teid pihku taguda kliimasoojenemise uuringu raames....Ainus järeldus on selline. Austatud psühhiaatrid. Õppige Kamenikult, kuidas diagnoosida vaimuhaigust, häiret, hälvet jne”

Positiivseid uudiseid sellest nädalast meenub vähe. Üheks neist oli kahtlemata kauni talveilma tulek. Kommenteerijatel oli oma arvamus ka sellel teemal.

tumba-greta: „Samal ajal kirjutatakse Delfi teises nurgas meid kohe-kohe tabavast apokalüpsisest. Rahunege maha, ei käi need asjad nagu Hollywoodi filmides. Meie kliimas näivad olevat varieeruvus üldse ida-lääne suunaline, mitte lõuna ja põhja suunaline. Kord on meie kliima sisemaalisem, kord on mere mõju suurem. Ka praegused ilmad demonstreerivad seda seaduspära. Midagi nii muutuvat kui ilm pole maailmas üldse olemas.”

tom: „Lõpetage juba see lapsik pakase jura! Pakane on -30, kindlasti mitte -20 soojem ilm!”

hmmh: „Tegelikult püüavad neid suuremaid numbreid karud kusagil metsas. Siin Tallinnas alla -7 ei lähegi. See ju selline mõnus suusailm.”

Neljapäev tõi äraspidisel kombel avalikkuse ette ühe teise ahistamisskandaali. Nimelt kaebas spordikooli tüdruk treeneri peale ja viimane võttis ning kaebas tüdruku kohtusse. Arvati selle kohta ka kommentaariumis.

UrmoM: „Inimõiguste keskus on valinud oma subjektiivsel hinnangul poole ja automaatselt eeldab, et kõik ahistamissüüdistused on tõesed. Mis siin inimõigustega pistmist on? see on ju radikaalide ja usufanaatikute kamp!”

M: „Jumal tänatud, et leidus üks tõeline mees, kes julges naiste ahistamispoliitikale vastu hakata. Palju jõudu talle selles ristikäigus.”

turbokiisler: „Keerulised kaasused on need ahistamiskaasused, kus mõnikord on vaid sõna sõna vastu. Kui nii, siis otsustab kohtuasja tulemuse see, kel on parem advokaat.”

Ei saanud me varem läbi Lätita ja paistab, et nüüd ei saa me läbi ilma uudisteta Valgevenest, sest sealne diktaator kord peksab kümnete tuhandete kaupa oma riigi kodanikke, kord smugeldab Poolasse ja Leedusse migrante või mõtleb välja mõne muu riuka. Vähe on valgust heidetud Lukašenka ja tema lähikonna rikkusele. Nädala lõpus ilmus lugu leedu ja valgevene ajakirjanikelt. 2018. aastal tegi Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka riigi tubakatööstuses radikaalseid ümberkorraldusi, mis tõid kasu tema lähikondsele energiaärimehele Aljaksei Aleksinile. Ning nagu selgub, siis ka Lukašenkale endale. Kommenteerijatel oli ka ses küsimuses oma arvamus olemas.

artur kurk: „Võrreldes Venemaaga, kus on ikkagi meeletud looduslikud rikkused ja suured ressursid, on Valgevene (aga ka Ukraina) vaesed maad ning seal käib varastamine ja väljapressimine ikka reakodaniku arvel.”

küsime: „Tekkis küsimus, kuidas keegi saab salasigarette toota? Toodab tavalisi sigarette. Keegi teine muudab need salasigarettideks, kui neid vales kohas müüma hakkab.”

Kapioraakel: „Inimesed oskavad elada! Aga mis meil siin- mingi Jura kohvimasin, mingi õnnetu kütusekaart- nii hale et nutta tahaks.”

milli vanilli: „Kuidagi igavad on need agrofüüreri tegemised, mingid salasuitsud... No ikka pole Kremli haaret endisel sovhoosnikul.”

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid