KUULA | Kas faktikontroll on ohtlik?
(5)
Marju Himma on parasjagu Rootsis Karlstadi ülikoolis tegutsev meediauurija, kes avaldas eelmisel nädalal ERR-is arvamust, et faktikontroll on ohtlik. Et Eesti Päevaleht ühendab Eesti aktiivsemaid faktikontrollialgatusi, siis palusimegi Himmal selgitada, mis ohtu see endast kujutab.
Himma viitas, et hiljuti tuli NATO strateegilise kommunikatsiooni keskus välja raportiga, milles leiti, et faktikontroll eraldi uudisžanrina võib olla ohtlik, sest avaldatakse materjale, mis jääksid muidu suures meedias avaldamata. Nii tiražeeritakse valesid publikule, kelleni need muidu ei jõuakski. See võib valesid omamoodi legitimiseerida.
"Faktikontrolli kirjutamisega pikeneb vale elutsükkel, teiseks valeinfoga kokkupuutunud inimesel jääb vale meelde lisaks kuuleb inimene seda korduvalt ja tekitab temas tunde, et see võib olla tõsi. Viimaks häälestab see inimesi väljaande vastu," selgitas Himma.
Uurija sõnul on faktikontrollide tegemine ning nende avaldamine mitte oht ainult lugejale, aga ka ajakirjandusele laiemalt. Nimelt on sagenenud trend, kus valeinfot vahendavad organisatsioonid on kaevanud uudisportaale kohtusse. Organisatsioonid ründavad faktikontrollide kaudu ka teadlasi, kes neis esinevad. Eestiski on arvamusloos esitatud valeväidete ümberlükkamise eest juba täna teadlasi kohtuga ähvardatud.
"Minu seisukoht on kujundatud sellest, et see on ohtlik žanrina, kuna seda saab kasutada ajakirjanduse enda vastu ära," sõnas ta.
Faktikontrolli asemel peaksid Eesti meediatoimetused üle vaatama oma toimetuspõhimõtted, et valed ei lipsaks arvamuslugudesse veel enne avaldamist sisse. Faktiliselt ebatäpsed lood peaksid eos jääma avaldamata, et neile poleks vaja teha faktikontrolli.
See aga ei tähenda, et faktikontroll ebavajalik on. Himma arvamusel on vajalik faktikontrolli teha laiematele teemadele, mis ühiskonnas debatti tekitavad. Küll aga ei peaks avaldama kõike, mis sotsiaalmeedias ringleb, olgugi et ümberlükkavas vormis.
Juttu tuli veel ka meediapädevusest hariduses. Nimelt viitavad paljud eksperdid, et infomulle saaks lõhkuda parema hariduse kaudu. Himma tõi aga välja, et lapsed ja noored ei ole peamised valeinfo levitajad.
"Meil on inimesed, kes pole kunagi elus saanud mitte ühtegi ühiskonnaõpetuse tundi. Nendega alustati õppekavades veidi enam kui 20 aastat tagasi. Kõik üle 35 aastased inimesed pole seda õppinud ja neist kõik ei pruugigi aru saada, mis on ajakirjanduse roll, kuidas demokraatlik riik toimib, mida tähendab sõnavabadus ja vastutus oma sõnade eest," rääkis ta.
Juttu tuli veel Facebookist, propagandast ja infopalavikust väljapääsust. Kuula lähemalt saatest!
EPLi faktikontrollile saab kirjutada. Meid leiab aadressilt faktikontroll@epl.ee
