Aasta algas hirmsa liiklusõnnetusega Järvamaal. Auto sõitis uusaastaööl otsa Änaris tee peal ilutulestikku lasknud ja jälginud seltskonnale. Hukkus 2-aastane laps, neli täiskasvanut said raskelt viga. See õnnetus leidis Eesti ühiskonnas palju vastukaja ning pikalt arutati kas süüdi oli juht või hooletud täiskasvanud. Meie üks juhtivaid eksperte liikluse vallas Indrek Sirk arvas muuhulgas toimunust järgmist: “Kui autojuhi jaoks on nähtavus halb, siis jalakäija üldjuhul siiski näeb autot palju kaugemalt ning võimalused tee vabastamiseks on lihtsamad kui autojuhil.” Ka kommentaariumis oli eriarvamusi palju.

audi gusibeen: „Olin samal ise autoroolis Türi ja Paide kandis. Mingil hetkel tuli paks udu ei kuskilt ning nähtavus oli täiesti null. Maanteel liikumise kiirusega pole lihtsalt võimalik selles olukorras pidama saada. Minu meelest lasub antud traagilises õnnetuses vastutus täiskasvanutel, maantee pole uusaastamängudeks, mul on kahju lapsest, aga täiesti mõttetu on see, mis praegu toimub, et krutitakse teemat juhi tegelikult olematust joobest. See näib vastutuse kellegi teise peale lükkamisena.”

thor: „Eks see ole ikkagi täiskasvanute mõtlematu teo tagajärg. Ühed tahtsid nautida ilutulestikku aga jätsid ohutuse teisejärguliseks. Autojuht ei oleks pidanud rooli istuma, kuna pani sellega ohtu lähedased. Kokkulangevuse tõttu juhtus see õnnetus. Juht oleks pidanud olema ülimalt ettevaatlik, ju ta arvas, et ei ole alkot enam vere ( joove oli väike). Aga kahjuks seda enam muuta ei saa. Kaastunne neile, kes kaotasid selle lapse.”

jommaioo: „Järvamaal polnud aga uusaastaööl on Tallinna sõiduteed täis mingeid purjus ja pilves terminaatoreid, kes arvavad, et 1. jaanuaril liikluseeskiri jalakäijale ei kehti (mis seal salata mõned ebaadekvaatsed tegelased ronivad ka autorooli selles olekus). Tegelikult on masendav kuidas inimesed enda ja teiste tervisele ning ohutusele meil sülitavad.”

Nädala jooksul arenesid sündmused kiiresti, kuid veel esimeses pooles oli fookuses Ukraina, mitte Kasahstan. Endine minister Urmas Reinsalu kutsus valitsust üles alustama konsultatsioone vastavalt NATO artiklile neli. Selle kohta oli kommentaariumis arvamusi palju.

urmo kreutzwald: „Reinsalu ja teised poistebändi jäänused mõjuvad kuidagi depressiivselt ja väsinult Eesti poliitikas 2022. Sada sõna kõneles KOVi valimiste aegne pilt kus Reinsalu parteiseltsimeestega jagas tänaval nänni ja Reinsalu näoilme reetis, et parema meelega viskaks ta selle nänni vastutulijatele vastu larhvi. Ka sellest inertsist tehtud PR-avaldusest õhkub väsimust. Võib-olla leiaks härrale ka mõne riigifirma mida juhtida või konsulteerida?”

Ponksu: „Kahjuks on ajalugu vaadates Reinsalul õigus, kui midagi ette ei võeta, siis on varsti juba hilja midagi ette võtta. Kui NATO ühtsust algusest peale ei näita, siis pole ka edaspidi mõtet selle peale eriti tõsiselt loota. Tavapäraselt hakatakse tuliselt nördimust avaldama ja noomima ning tühje ähvardusi tonnide kaupa loopima, aga mingeid vägesid ida poole koondama ei viitsita hakata... kuni on õige aeg maha magatud jälle.”

did_250638: „Viis tähelepanu saada? Reinsalu puhul väga tõenäoline.”

Maroon: „Kui tahad nõu anda, siis kirjuta peaministri büroosse, milleks saata Kallase nõuanded delfile ja Postimehele. Mulle meenutab Reinsalu kilkamine Putini oma - ainult kisa ja suured sõnad.”

Uue aasta esimene pikk nädal tõi paljudele Eesti peredele ebameeldiva „kingituse” ehk rekordilise arve elektri ja ka toasooja eest. Tujud oli rikutud ning seda oli näha ka kommentaariumis.

kara bass para pass: „Saatke oma arved aga Jürgen Ligile! Muidu too näeb Eestimaa elu vaid läbi musta mersu toonitud klaasi. Siinkohal meenutaksin ma „suurhinge” enda sõnu: mitte hindade üle ei maksa viriseda, vaid rohkem on vaja raha teenida!”

did_231116: „Minu detsembrikuu elektriarve on pisut üle 50% pensionist, natuke suurevõitu jah, või kuidas.”

valdur kurk: „Kaja Kallase Eesti meenutab aina rohkem 1960ndate alguse N.Liitu, siis elasid ka valitsejad oma mullis ja ajasid taga mingeid utoopiaid, samal ajal mälus terve rahvas saepurust leiba. Kaja Kallase jutt elektriarve järelmaksuga tasumisest kuulub samasse kategooriasse kui jutt 1962 Novotšerskasski töölistele, et söögu poest kadunud leiva asemel liiveripirukaid...”

väike vaks: „Kaja on juba teist korda põõsasse pugenud, esimest korda juhtus see kui Eesti rebis oma COVID näitajatega maailma tippu. Nüüd jälle. Ja seltsimehed ajakirjanikud pistku oma imal jutt self-made naisest teadagi kuhu. Leiva peale seda ei määri.”

Ajal kui Eestis soovitatakse inimestel tõsise näoga külmas toas istuda, läks Kesk-Aasia ühes võtmeriigis Kasahstanis väga kuumaks. Rahutused hakkasid juba 2. jaanuaril kui tänavatele tulid gaasihindadega rahulolematud kasahhid. President Tokajev kuulutas 5. jaanuaril peale rahutuste kasvamist välja eriolukorra ja palus appi SRÜ maade Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni relvajõude. Reedese seisuga olid kümned inimesed surma saanud, sajad vigastatud ja tuhanded arreteeritud. Meie kommenteerijate enamik oli nõrgemate ehk protestijate poolt, kuigi tõsi, väga palju sõltub tänapäeval sellest, kellel millised telekanalid kodus mängivad.

Minski Hunta: „Alati kui asjasse on segatud venemaa, muutuvad üdini kohalikud meeleavaldajad välismaal koolitatud jõukudeks. Välja arvatud muidugi Donbassis, sest seal sõdivad Ukrainlastega juba 8 aastat üllad kohalikud traktoristid kes ostavad oma relvad kohalikust vojentorgist. Venemaa on valelik ja hale...”

kivileen evimaa: „Kui valitsejate ja julgeolekujõudude juhtide seas lõhet pole või ei teki, siis jääb kõik vanaviisi. Seda näitasid hästi ka mullused Valgevene sündmused. Võimalused tekivad vaid siis kui mõni batka ise põnnama lööb või tema kaaskondlased oma võimalustes kahtlema hakkavad.”

njah: „Kasahstani rahva austus valitsuse vastu, kes kutsub naaberriigi kõrilõikajaid enda rahvast tapma saab olema muidugi piiritu.”

Kired elektriarvete ümber ei taha jahtud. Põhiline küsimus on "kes on süüdi?", aga kõlas ka teine igavene küsimus: „mida teha?”. Eleringi juht Taavi Veskimägi soovitas intervjuus Vilja Kiislerile põhimõtteliselt elektriga kokkuhoidlikum olla. Selle kohta oli kommentaariumis ka teistsuguseid arvamusi.

ätt.: „Niisuguse palga juures võiks kasutada võimalust vaikida!”

Kapten Schults: „Lugesin sinnani kus sain teada, et palk on 11000 eurot ja et ta peseb pesu öösiti. Aitab. Võib olla loen pärast edasi, võib olla mitte. Tegelikult uudishimu jäi. Kas ta maksab järsku peaministrile suuri alimente ja seepärast siis see öine pesemine?
Pärast uurin edasi.”

ekre obesemees: „Naljakas kui rahvast manitsevad kasinusele näiteks miljonärivõsu Ossinovski või 10 000 pluss kätte saav riigifirma juht.”

Gentle Wolf: „Tsitaat:
„Tuumajaama puhul on peamine küsimus, missugune on selle kogu elutsükli kulusid, sh jäätmete ladustamist arvestav töötav ärimudel. Kui selline on olemas, siis jumala pärast – tehku!”
Sama küsimus on tegelikult ka päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite kohta!”

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid