FAKTIKONTROLL | Grafeenoksiidi sisaldus vaktsiinides on ülemaailmse levikuga vale, mis ka Eestis vaibuda ei taha

"Surmava" grafeenoksiidi sisaldusest vaktsiinides on vaktsiinivastastes kogukondades sosistatud juba pikalt, väites suisa, et “saladuse” paljastaja tapeti. Mitte ühelgi neist väidetest alust pole.

Grafeenoksiidi sisalduse üle vaktsiinides hakati valeinfot levitama suvel. Septembris võeti küsimus arutelu alla ka Euroopa Parlamendis, kus see tõestust ei leidnud (1).

Nimelt kirjeldavad vaktsiinivastased kogukonnad, et koroonavaktsiinide üks koostisosa on grafeenoksiid. Mõnikord aetakse seda sassi lihtsalt grafeeniga, teinekord grafeenhüdroksiidiga - kõik kolm on keemiliselt erinevad. Kuna teooria sai alguse siiski grafeenoksiidist ja ka eestikeelsed kogukonnad sellega kõige rohkem hirmutavad, keskendume sellele.

Ülikool teadustööst taandanud

Vandenõuteooria sündis juunis, kui ühe Hispaania ülikooli uurijad vaatlesid mikroskoobiga Pfizeri koroonavaktsiini Comirnaty. Uuringus vaadati mikroskoobiga paistvaid osakesi ning võrreldi neid grafeenoksiidi osakestega muu teaduskirjanduse põhjal.

Uuringuga väljendas ka Almeria ülikooli professor, et mikroskoobiuuringuga tehtud vaktsiinikoostise uuring pole ammendav tõend, et teha lõplikke järeldusi koroonavaktsiini koostise kohta. Sellest hoolimata väljendas teadlane, et Comirnaty koostise hulka võib grafeenoksiid kuuluda.

Almeria ülikool taandas ennast uuringust, selgitates avalikult, et kasutatud vaktsiini päritolu on teadmata ning viidates, et uuringus on valitud eksitav uurimismetodoloogia (2). (3)

Südamerabandus kirjutati ravimimaffia kraesse

Hispaania uuringut on sügise vältel aktiivselt levitatud ning seda üksikut uurimust - eitades sadade teiste teadlaste grafeenoksiidi puudutavaid seisukohti - on kasutanud aktiivselt ära vaktsiinivastased.

Saksa keemik Andreas Noack kasutas seda samuti aktiivselt ära oma sisu tootmisel. Ta paiskas Youtube’i ja Telegrami novembris materjale, mis viitasid vaktsiini ohtlikule sisule ning grafeenoksiidi surmaohule. 57-aastane Noack suri möödunud aasta 26. novembril. Vaktsiinivastased kogukonnad hakkasid kohe surmas nägema ravimimaffia kuritegelikku kätt, mis keemiku tapnud.

Emotsionaalses videos eitas mehe elukaaslane, et Noack tapeti. Ta jagas Telegrami videos, et mees suri infrakti tagajärjel (4).

Eestikeelses sotsiaalmeedias sai grafeenoksiidi vale alguse sügisel. Kuna grafeenoksiid on biotehnoloogias paljulubav tulevikumaterjal, mida palju teadusajakirjanduses kajastatud, on innovatsioonilood pandud nüüd vandenõuteooriate vankri ette.

Mis on grafeenoksiid?

Palusime Tallinna Tehnikaülikooli molekulaartehnoloogia vanemteaduril Pavel Starkovil selgitada, mis grafeenoksiid üleüldse on ja kus ta kasutust leiab.

“Grafeenoksiidi puhul on tegemist muundatud grafeeniga ehk kahemõõtmeliste – ainult süsiniku aatomitest koosneva ühe aatomi paksusega – kihtide kogumiga, mis sisaldab ka hapniku ja vesiniku aatomeid. Selle struktuuri sees esinevad meile koolikeemiast hästi tuntud karboksüülhappe- ja hüdroksüül- funktsionaalsed rühmad.”

Starkovi sõnul võimaldab grafeeni muundamine muuta materjali füüsikalis-keemilisi ja mehaanilisi omadusi. Näiteks on grafeenoksiidil parem elektrijuhtivus ning see lahustub vees paremini.

“Grafeenoksiiti kasutatakse materjalide keemias ja tehnoloogias näiteks andurite valmistamisel, uudsete süsinikmaterjalide valmistamiseks ja keemiliste transformatsioonide kiirendamiseks. Bioloogiliselt relevantsetes rakendustes on põhirõhk õhuhapniku aktiveerimisele ja spektraalsete signaalide (ehk erinevate füüsikaliste meetoditega saadud informatsiooni) kvantifitseerimine,” selgitas teadlane.

Starkovi sõnul pole loetletud omadused vaktsiinides otstarbekad. “On loogiline järeldada, et arvestades grafeenoksiidi keemilisi ja bioloogilisi omadusi, ei ole mingit põhjust lisada seda vaktsiinide koostisesse. See ei parandaks nende toimet, ei keemiliselt ega bioloogiliselt, kuid teeks mis iganes vaktsiini heakskiitmise ravimiametite poolt märksa raskemaks ja ilmselt isegi võimatuks.”

“Peab mainima, et grafeenoksiiti ja sarnaseid materjale ei ole lubatud kasutada toime- või lisaainena inimkesksetes toodetes,” lisas ta.

Starkovi sõnul on grafeenoksiid teadusmaailmas põnev aine, kuid hoopis muudes valdkondades kui vaktsiinitööstuses.

“Põhirõhk on ja jääb ikkagi superkondensaatorite, akude, päikesepaneelide, veepuhastussüsteemide ja biosensorite peale. Ka mRNA rakkudesse sisseviimiseks on olemas märksa efektiivsemaid, ohutumaid ja kliiniliselt juba pikka aega ennast tõestanud lahendusi,” märkis ta.

Vaktsiinis grafeenoksiidi ei ole

Starkov tuletas meelde, et vaktsiinide koostise on üle vaadanud maailma kõige kompetentsemad ravimiametid. Lisaks ravimi või vaktsiini tõhususele, hinnatakse ka selle keemilist ning biokeemilist koostist. Kontrollitakse valmistooteid erinevatest partiidest veendumaks, et need ei sisalda saasteaineid.

“Keemiliselt pole ka võimalik, et grafeenoksiit moodustus kogemata vaktsiinide valmistamise käigus, kuna tegemist on hoopis teistsuguste keemiliste süsteemidega ning grafeenoksiidi juhuslikku olemasolu on väga lihtne ära tunda rutiinsete analüütiliste meetoditega,” lõpetas teadlane.

Ka Ravimiameti kvaliteedi hindamise büroo juhtivspetsialist Laivi Saaremäel kommenteeris, et grafeenoksiidi vaktsiinid ei sisalda.

“Grafeenoksiid ei ole metall ning vaktsiinid seda ei sisalda. Samuti ei ole seda siiani kasutatud üheski müügiloa saanud ravimis.”

Ta lisas, et üksi vaktsiin ei sisalda puhtal kujul metalle, vaid need sisaldavad vähesel määral soolasid, mille koostises on metallid, näiteks naatrium ja kaalium, kuid nende kogused on väga väiksed.

Näiteks ta välja, et Comirnaty vaktsiin sisaldab kaaliumi ja naatriumi vastavalt vähem kui 1 mmol (39 mg) ehk tegemist on „kaaliumivaba“ ainega, naatriumi on vähem kui 1 mmol (23 mg), ehk see on samuti “naatriumivaba”. Mõlemad kogused jäävad mitmekordselt alla sellele, mida inimorganism vajab vajalikuks toimimiseks.

COVID-19 vaktsiinid Janssen, Vaxzevia ja Sikevax sisaldavad samuti naatriumi vähem kui 1 mmol (23 mg) 0,5 ml annuses.

Vaxzevia sisaldab ka magneesiumkloriidheksahüdraati, kuid kuna magneesium on organismile vajalik mikroelement ning üks annus on vaid 0,5 ml, siis selles sisalduv kogus magneesiumi mingit toimet ei anna, seega pole vaja ka selle abiaine kvantitatiivset sisaldust märkida.

“Hiljuti müügiloa saanud Nuvaxovid vaktsiin sisaldab samuti vaid väga väikestes kogustes naatriumi ja kaaliumi ning ka seda loetakse põhimõtteliselt „naatriumi- või kaaliumivabaks“, see on loomulikult ka infos kirjas,“ selgitas Saaremäel.

Saaremäel lisas, et ravimite ja vaktsiinide tootmist ja kasutatavaid aineid kontrollitakse väga rangelt, et välistada kõrvaliste ainetega saastumist.

“Eraldi pööratakse tähelepanu sellele, et tootmissüsteemi, -keskkonna, abiainete või pakkematerjalidega ei satuks ravimitesse ühtegi elementi või metalli, mida seal olla ei tohi. Selleks on kehtestatud ülemaailmsed reeglid ning paika pandud ohutuse piirmäärad, millele vastavust hindavad ravimiametid enne müügiloa väljastamist," lõpetas ta.

Välismaistele meediakanalitele on nii Pfizeri kui ka Moderna esindajad otse öelnud, et grafeenoksiidi nende vaktsiinides ei ole (5). (6)

Mida on väidetud Eestis?

Väidetakse, et koroonavaktsiinide üks koostisosa on grafeenoksiid. Oma elektrijuhitavuse tõttu saavad inimestest info-, ja energiakandjad. Energiakanduvuse tõttu on häiritud organismi loomulik infovahetus, takistades nii südame- või hingamistööd. On ka väidetud, et grafeenoksiidi sisaldavad näomaskid.