FAKTIKONTROLL | Kas karud söövad ära aina rohkem Soome tervisesportlasi?
(7)
Mida väidetakse?
Isamaalane Tarmo Kruusimäe rääkis kolmapäeval Riigikogu täiskogu istungil EL-i ühise põllumajanduspoliitika seaduse eelnõu lugemisel, et Soomes söövad karud aina sagedamini ära tervisesportlasi.
“Lugesin eelmise aasta novembrikuus, kus meil Keskkonnaamet ütles, et 82 karu võib küttida. Eestis oli enne teist maailmasõda 500 karu. Praegu ametlikud andmed, mis on ametlikud, ütlevad, et meil on 1100 karu. Hinnanguliselt on 1200. […] Soomes on praegusel hetkel juba läinud kuskil neli-viis tervisesportlast. Soomlastel on ka üks sihuke vahva pilt, karikatuur, kus metsaraja peal vedeleb käsi koos stressikellaga ja karu läheb metsa ja stressikell teatab, et just kaotasite praegu 64 kilogrammi. Eks Eestiski, kui me hakkame leidma metsast neid veriseid kummikuid, siis võib-olla Eesti ühiskond avastab, et kus nüüd nii sai, et mõmmid, on ju. Mõmmi on armas, kuidas mõmmi?”
Edasi viis Kruusimäe jutu selleni, et karud teevad ka ilma inimesi ründamata kurja. Näiteks lõhuvad mesitarusid. Kruusimäe pakkus lahendusena välja, et kui jahilube suurendada ei soovita, võiks karusid Eestis mujale eksportida. Näiteks Saksamaale, kus karusid pole. Ta arutles ka, et ehk võiks üle vaadata metsloomade vaktsiinikülve.
Kuidas on asi päriselt?
Pöördusime ka Kruusimäe enda poole, paludes tal selgitada, kust ta võttis numbrid, et Soomes on karude poolt ära söödud neli-viis spordiharrastajat. Kruusimäe ei vastanud meie päringule.
Viimane teadaolev juhtum, kus karu Soomes inimese ära tappis, oli 1998. aastal kui karu tõepoolest sörkijat ründas (1).
Uurisime karurünnakute kohta Soome maa- ja metsaministeeriumist. Sealt jagati, et päris kindlasti pole karude kõhtu Soomes “nelja-viit tervisesportlast läinud”.
“Karude populatsioon on hetkel Soomes suurem kui eales varem ulatudes kuni 2800 karuni enne jahihooaja algust, kuid meil pole karudega probleeme. Tänapäeval on olnud vaid üks juhtum, kus karu inimese ära tappis. See juhtus 90ndatel,” viitas Soome metsaministeeriumi esindaja Sami Niemi traagilisele juhtumile sörkijaga.
Ta täpsustas, et pärast surmaga lõppenud juhtumit on viimastel aastatel siiski olnud veel paar korda, kus karu on inimest haavanud või rünnanud.
Näiteks Juvas ründas 2020. aastal karu jahimeest, kelle kuuliga ta pihta sai. Jahimees lasi seepeale uuesti, kuni karu suri (5). 2017. aastal ründas karu marjakorjajat Sodankyläs. Mees kirjeldas, et ei märganud karu põõsas kui marju noppis. Karu lõi meest käpaga, jättes sinna haava, kuid taandus kohe metsa, mistõttu mees pääses suuremate vigastusteta (6). Samast aastast pärineb juhtum, kus Suomussalmis ründas karu samuti jahimeest, püüdes oma poegi kaitsta (7).
Kui Kruusimäe pakkus karude eksporti alternatiivina jahtimise kõrval, siis Soome metsaministeerium peab karude arvukuse piiramise põhivõimaluseks siiski jahti.
“Just jaht on võimaldanud hoida karude arvukuse ettevaatlikuna ning inimestest eemal. Muidugi on iga-aastaselt mõned noored karud, kes satuvad metsalähedastesse eeslinnadesse, kuid nad aetakse sealt kiiresti metsa tagasi,” lõpetas Niemi.
Kruusimäel on õigus karude küttimismahu osas. Tänavu on see tõesti 82 isendit (2). Samuti on tal õigus, et karude arvukus on kasvanud, kuid hinnanud üle nende arvu — karusid on Eestis 950-1000 (3). Enne II ilmasõda oli tõepoolest karusid Eesti metsades väga vähe, Mati Kaal on kirjutanud, et karusid oli toona poolsada (4). Küll aga arvavad eksperdid, et karude arvukuse taga on mitte vähene küttimine, vaid külluslik toidulaud.
Kokkuvõtlikult on Kruusimäe karude rünnakuid võimendanud. Tervisesportlasi pole karud lähiajal Soomes rünnanud. Kuid vastab tõele, et ette on jäänud jahimehed ja korilased. Viimasedki "pole läinud" karu saagiks, pigem vastupidi.
Otsus: Vale
