2022. aasta algus pole Eesti elanike jaoks midagi head toonud. Kallinenud on elekter ja gaas ning varem ka mootorikütus. Sel nädalal jätkatigi sealt maalt, kus eelmisel pooleli jäädi: valitsuses arutati kas ja kuidas kedagi toetada üüratute elektriarvete maksmisel. Ärileht uuris esmaspäeval kas riigil on üldse raha midagi maksta.

wadafakki loone: „Mingi mõttetu kirbutsirkus, mis toimub. Selle asemel, et arutada detsembri arveid, tuleb arvestada, et ees on veel kolme külma kuu elektri-ja gaasiarved. Praegu käib mingi asendustegevusega möllamine, et jõuaks kevadeni ja siis äkki loll rahvas unustab ära. Samas tõmmatakse terve Eesti majandus ribadeks ning Eesti inimene tehakse vaeseks tänu üüratule inflatsioonile, mis meid on tabanud. Aga pööblile visatakse mingi kont järada selle näol, millises majas elab Koit Toome ja mitu külmkappi on naabril ning peale selle visatakse veel kolm kopikat elektriarve katteks ka. See rahvas väärib oma valitsejaid ja väärib sellist ajakirjandust, nagu meil on.”

QqIqr: „Riigil aint siis raha küllaga kui iga suvaline ametnikumolu pukki saades endal 1000+ eurot palka tõstab.”

Ando: „Lõpetage co2 kvoodi manipulatsioonid ja väljuge nordpooli börsilt. Ega siin mänguruumi ei ole ja ega ka ei tule. Me jääme lõpuks ilma ettevõtetest, maksumaksjatest ja lõpuks oma iseseisvusest. Suitsiidide arv tõuseb taevasse, kui riik midagi ette ei võta ja vihaleaetud rahvas tuleb tänavatele.”

kopterilt pole vaja külvata: „Eesti Energia müüs oma toodangu kalli hinnaga. Kui riik otsustas viia energiatarbimise mittetoimivale turule, siis peab riik Eesti Energia ebaõiglaselt suurest kasumist kompenseerima turutõrke poolt tekitatud kahjud ja loobuma börsil osalemisest, kuni turutõrge pole likvideeritud ja turg uuesti turumajanduse reeglite järgi ei toimi. Kui enammakstud summa lugeda samasuguse %-ga kõigi tarbijate ettemaksuks, siis pole isegi mingit administreerimise kulu.”

Juba pikka aega tegutseb Eesti Päevalehe Roheportaal ja teisipäeval ilmus seal suur intervjuu Fidži saare elaniku Salote Sevuti Nasaliga. Fidži probleem on, et veetase ookeanis kasvab ja maismaa jääb vee alla. Nasal ütles muuhulgas järgmist: „Kujutage ette, kui riik, kus elate, paikneks 330 saarel, mida ümbritseb maailma suurim ookean. Enamikul nendest saartest ei ole mitte ühtegi mäge ja nende kõige kõrgem punkt on umbes kümme meetrit merepinnast. Selline on situatsiooni mitte ainult minu kodusaarel Fidžil, vaid ka teistel Vaikse ookeani lõunaosa saartel.” Kommentaariumis oli fidžilaste hädast erinevaid arvamusi.

peaaju skytte instituut: „Joanna-tüdruk võiks selliste nututekstide genereerimise asemel reaalselt sõita Fidžile ja õpetada seal kohalikke mitte porilombist jooma ning plastikut mitte ookeani loopima. Oleks planeedile ka mingi reaalne kasu, muidu kukub välja mingi monotoonne inin.”

Kapioraakel: „Maailmamere taset ei mõõdeta ammu enam pulka vette pistes, vaid see mõõdetakse geosatelliitidega kogu planeedi keskmist arvestades. Geoloogid on tõestanud Maa ajaloos kümneid soojaperioode, kus planeedil polnud kübetki lund ja jääd (muideks sealt ka meie tehnikarevolutsiooni alustalad; nafta, gaas ja kivisüsi), ning on tõestanud et planeet on minemas pealejääaegsele soojaperioodile. Pigem on teema et kuipalju inimtegevus seda kiirendab. Ja veel et inimkonna aguaegadel oli meid mõnisada miljonit ja veest vaba maad jagus ka soojaperioodidel kõigile küllaga- praegu on meid kaheksa miljardit ja ilma kliimamuutusetagi on juba paganama kitsas. Lühidalt asja kokku võtta siis kliimakvoodid ainult pikendavad piinu, lahendus oleks hakata kondoome kasutama- inimkonna ohjeldamatu sigimine on enamuse probleemide (sealhulgas pandeemiate) algpõhjus.”

eid_15718d1e1ba75a: „Hea lugu! Arvestades, et Viti Levu saar kõrgub üle merepinna kuni 1323m, usuvad kõik (idioodid), et 5a pärast loksuvad seal lained. Vaesed pärnakad, mida nemad peavad tundma, kaasa või?”

Nädala jooksul oli elektriarvete kõrval olulised ka julgeolekuteemad ja Ukraina piiridel toimuv ning Putini-Venemaa. Euroopa parlamendis kõnega esinenud Prantsuse riigipea Macron ütles, et Euroopa Liidu riigid peaks ise Venemaaga dialoogi pidama, eelistades seda USA ja NATO poolt eest veetavale ühisele reaktsioonile Venemaa tegevuse vastu. Kommentaariumis tekitas see erinevaid emotsioone.

ivan ekrefonov: „Ma mäletan milline kiidulaul kui see tüüp valiti presidendiks Eesti meedias: „uus Kennedy”, „Euroopa liider” jne. See näitab ikka reaalselt ära kui vähe meil orienteerutakse maailma asjades. Tavaline populist, vasakpoolne pealekauba. Eriti loll oli tema kõne, milles nimetas USA-d Euroopale julgeolekuohuks. Prantsuse „oudeki loonedele” muidugi läheb see jutt peale ja meie omale ka, aga see jutt on pehmelt öeldes rumal, nagu ka praegune. Mis dialoogi selle Venemaaga on võimalik otsida? Kas on vaja kümme korda küür seljas Moskvas reset-nupuga ära käia, et aru saada, et nii see asi ei toimi?”

thor: „Macron ongi paadunud hirmu külvaja ja saba jalgevahele tõmbaja. Venemaad saab ainult taltsaks teha, ühiselt vastu seistes ja tõsiseid samme tehes. Niikaua, kui viibutata sõrmega ja teete avaldusi, on see hane selga vesi.”

Minskistani Hunta: „Mõjuagent võiks ikka teada, et Saksamaa on venemaale alistumise liini ajanud juba aastatid... Moskva rahad on Berliinis päris paljudel saksa poliitikutel taskus või on nende munad venemaal kindlalt pihus. Berliinis on väga palju endisi Ida-Saksa STASI agente ja vene FSB käes on täielik nimekiri nendest ja nende tegudest.”

Vähe sellest, et kesknädalal tekkis kahtlus, et Pranstusmaa presidendiga on midagi nihu, tekkis sarnane kahtlus ka möödunud aastal ametisse astunud USA presidendi Joe Bideniga. Vähemalt keerles sellise motiivi ümber neljapäevane Tagatuba. Kommenteerijatel oli asjast mõistagi oma arvamus.

Kapioraakel: „Oh häda, miks küll jänkid meid jälle ei aita! Tuletan meelde et jänkimaa president seisab eelkõige jänkimaa heaolu, majanduse ja julgeoleku eest- ja nii see peakski olema. Jänkid ei roni oma riigist välja sõdima muul põhjusel kui julgeoleku või majanduslikel eesmägril (maavarad) ja humanitaarne külg on ainult eelloetletud põhjuste kattevari. Ja mis õigust ongi meil nõuda et 330 miljoni elanikearvuga USA peaks kaitsma poole miljardi suuruse rahvaarvuga euroliitu 143 miljonilise rahvaarvuga Venemaa eest?”

mõtteid pussiäti alt: „Suure osa USA elanike ootus ongi, et administratsioon ei kulutaks ressursse kuskil kaugetes mõttetutes s***auguriikides, vaid ikka USAs. Selles osas teeb Biden kõik õigesti. Mida on ameeriklane eestlasele või ukrainlasele võlgu? See on kolooniaelaniku mõtlemine, et kohe tuleb valge massa ja lahendab kõik probleemid.”

Gentle Wolf: „"Bideni presidendiks saamine oli Eestile ALGUSES kergendus, hiljem pettumus"
Millises alguses?
Milles see kergendus seisnes?
Tõesti-tõesti, ei mäleta et isegi Nõuka ajal oleks ajaleht nii palju USA presidenti kirunud nagu seda tehti Trumpi ajal, mis ilmsselgelt pidi olema kas:
a) ülevalt poolt tulnud käsk
b) lihtsalt moeasi, sest kui CNN ja need teised juba kirusid siis kuidas meie nüüd mitte.”

lähtru moonamees: „Viis aastat taoti Eesti inimestele kõige ilgemat vasakpoolset propagandat New York Timesist, Guardianist ja CNNist ning nüüd kui on tekkinud reaalne julgeolekuoht meie regioonis, siis ei jõuta ära imestada, et miks see tehislik propagandapilt, mis Trumpi ajal maaliti paika ei pea. Nu-nuu.”

No ei toonud nädal Eesti inimestele häid uudiseid. Reedel hoiatas, et Eesti toiduainetööstuse liit, et toit läheb oluliselt kallimaks. Muidugi, on raske oodata midagi muud kui kallinenud on kütus, küte ja elekter. Ka kommentaariumis see kedagi ei rõõmustanud. Aga oli ka teistsuguseid arvamusi.

Koma: „Ja kui mingit tõsised abimeetmed toiduainetööstusele antakse, siis muutuvad toidukaubad odavamaks? Või hakkavad tootjate ja kaupmeeste lõuad rohkem rasvast läikima ja kasum tõuseb?”

vilja mallet: „Isegi praegu kui on selge, et Eesti elu läheb närusemaks pea kõigil, leidub ikka piisavalt moonaka-mentaliteedi kandjaid, kes praegu rõõmustavad, et kellelgi teisel läheb s***asti. Paremini kui miski muu peegeldab seda tendentsi Delfi kommentaarium.”

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid