Esmaspäev, 24. jaanuar
Eelmise nädala reedel kirjutas Wall Street Journal, et Saksamaa keelab Eestil Ukrainale anda endisi Ida-Saksa haubitsaid D-30, mis sisaldavad saksa komponente. Eesti Berliini suursaadiku Alar Streimann kommenteeris seda järgnevalt: „Saksamaal on praegu uus olukord, kuna ametisse on astunud uus valitsus, täiesti uus koalitsioon. Paljud inimesed on välja vahetatud, osa kaadrist veel vahetub. See kõik võtab aega, kuni võib-olla Saksamaal kujunevad väga selged arusaamad. Siin peab sakslastele andma aega atra seada.” Kommentaariumis tekitas see palju emotsioone.
valdur kurk: „Kaua seda atra peab veel seadma 10 aastat? 15? Ja mida siin selgitada, lugupeetud suursaadik uurigu Saksamaal aeg-ajalt tehtavaid arvamusküsitlusi, millise riigi vastasus on sealmail kõige suurem. See on ikka USA ja igasugused roosad ning punased on seda tagant kütnud, et oma elektoraati lumpenharitlaste ja muude poolemeelsete hulgas kasvatada. Olen kokku puutunud palju sakslastega, nende vaade ongi asjadele selline, et teisel pool Poolat hakkab Venemaa. Sellistele liitlastele nagu Saksamaa ja Prantsusmaa küll loota ei saa. Toidavad oma loodreid, teevad rohepööret ja muuks neil aega pole.”
hava nagila: „Eesti ametnike suust välja paisatav reaalsust eirav udupilv on ikka masendav.”
peep korsten: „Aga mis tänane Saksamaa asja puutub? Nad pole ju end kunagi Ida-Saksamaa järglasteks tunnistanud ning Ida-Saksamaal ehitatud/täiustatud relvastus ei peaks kuidagi neisse puutuma.”
Teisipäev, 25. jaanuar
Sellest, et pinge langes, andis sel nädalal tunnistust muuhulgas, et Delfi esiküljele jõudis oma olemuselt kommunaalteemasid, näiteks Roheportaal kirjutas enne valimisi kiiruga maha märgitud Tallinna rattateedest, mille värv kipub maha tulema. Kommentaariumis oli sellest igasuguseid arvamusi.
mõtteid pussihäti alt: „Aga seda ju ennustati ekspertide poolt, et poole aasta pärast tuleb värv maha. Vara rõõmustasid Greta-jüngrid kui linnavalitsus silmamoondust tegema hakkas.”
Aamen: „100 tonni tänavatele määritud plastikut leiab taas tee loodusesse. Kas selle ökokatastroofi eesti keegi vastutab ka?”
Vaadates: „Hollandis on ikka rattateid ja rahvas sõidab. Peabki algul meil rattateid punaseks värvima,et autojuhid näevad,oleks hall või muu värv,siis autojuhid ei tee märkamagi. Hollandis nüüd rahulikumate värvidega rattateed ja rahvas ei nurise ja linnas vähem autosid. Meil ainult üks vingumine, et saaks kaikad loopida.”
Helge Tulevik: „Ei ole mõistlik kasvatada Eestis ananassi või lumehangesi soojapuhuriga sulatada, et paar kliimasoojenemisest jahujat saaks talvel lume ja jäiteta sõita jalgrattaga.”
Kolmapäev, 26. jaanuar
Kõige muu kõrval tiksus vaikselt täis praeguse valitsuskoalitsiooni esimene sünnipäev. Kaja Kallas leidis, et valitsus on enam-vähem kenasti hakkama saanud ja märkis selle puhul järgmist: „Aimasin, mis meid ametisse astudes ootab – kriiside lahendamine saab selle valitsuse igapäevatöö osaks. Ka lähitulevikus ei ole selles osas muutust paraku oodata. Täna aasta tagasi oli Eesti kobarkriisi küüsis – korraga olid võimust võtnud tervisekriis, sellega seotud vaimse tervise kriis, väärtuste kriis, majanduskriis, korruptsioonikriis, rahvusvahelise maine kriis ja tõekriis. Tänaseks võime öelda, et nendest kriisidest oleme enamuse selja taha jätnud.” Kommentaariumis oldi Kaja Kallasega valdavalt eriarvamusel tema valitsuse toimetuleku kohta.
Siimu vuntsid: „Mis mullis see inimene elab? Millega ta on hakkama saanud? Eesti vaktsineerimistase on võrreldav Venemaa ja Valgevenega, samal ajal võetakse mujal juba piiranguid maha. Sel ajal kui energia-ja kütusehinnad majanduse kõri kinni poovad ning inflatsioon Eesti inimesed vaeseks teeb, tegi Kallas nägu, et teda see ei puuduta. Mida ta nüüd sokib, et ta on millegagi toime tulnud?”
millega nad on toime tulnud: „Võimust kinni hoidmisega.”
heh: „Selles on Kallasel õigus, et oli ette näha, et kriiside lahendamine saab selle valitsuse igapäevatöö osaks. Selle valitsusjuhiga muud võimalust polegi. Aga et proua suvatseb Ratasele aitäh öelda, näitab, et tema seis peaministrina on ikka väga seesamune.”
JAA: „Oot oot! Kas mitte töö ei kiida tegijat!? Siin nüüd ennast kiitma kukkuda on küll kohatu. Seda enam, et loetletud õnnestumisi võiks vastupidiselt...võib täie kindlusega öelda, et tegemist ühe nõrgima peaministriga meie ajaloos.”
to JAA: „Nõrku peaministreid on Eestil palju olnud. Valdav enamus. Lihtsalt keegi neist pole nii tõsisesse kriisi sattunud.”
Neljapäev, 27. jaanuar
Nagu mainitud, said tähelepanu ka teemad, mida viimastel nädalatel võib-olla poleks märgatud. Üheks neist oli loodearmeelaste mälestuskabeli taastamine Tallinna linnavõimu poolt. Sellele nurgakivi asetanud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart sõnas Delfile: „Loodan, et mäletame seda, et loodearmeel oli väga suur panus Vabadussõjas. Ja ka Tartu rahu tingimustes - mida oleme saavutanud, võime ka nii öelda, saavutasime paljuski tänu loodearmeele.” Kommentaariumis oli sellel teemal erinevaid arvamusi.
hundisilma kummitus: „Vägisi määritakse pähe tänapäeval pilti, et keegi on kellelegi võlgu ja selle eest mingi kompensatsiooni ära teeninud: valged mustadele ja araablastele, heterod homodele, lääs „kolmandale maailmale” jne jne. Samas vaimus on esinenud Keskerakonna venekeelsed poliitikud oma elektoraadi ees, et eestlased olla venelastele võlgu küll ebaõigluse eest, mis 1991 olla tekitatud, vabastamise eest 1944, Muugale ehitatud sadama ja koolide ning haiglate eest, mis Nõukogude ajal ehitati. Nüüd siis tuleb välja, et ka Tartu rahu eest. See on jama kuubis: loodearmeelased võitlesid oma ühtse ja jagamatu Vene Impeeriumi eest, eestlased oma iseseisva riigi eest s.o. üks välistab ju teise. See jutt, et keegi on kellelegi võlgu ei vii mitte kedagi kuhugi ja seda enam tekib küsimus milles seisneb praeguste põlvkondade seos oma eelkäijate tegudega. Ei võidelnud ju tänane Kõlvarti elektoraat Pulkovo kõrgendikul 1919 Punaarmeega. Absurdne teema.”
Minu meelest on Kõlvarti ettevõtmise mõte selles,: „et kohalikud venelased tunneksid endki Eesti riigi rajajatena, selle rajajate järeltulijatena. Ja sellega nö osalistena Eesti Vabariigis! Kas see on halb või õige, ei oska ma hinnata. Igal juhul ei ole see kooskõlas loosungiga "Eesti eestlastele!" (irw). PS Ja riigivõimu toetusest sellele ettevõtmisele on asi kaugel.”
Erik: „ Need vene valged lootsid Eesti armee abiga punaseid lüüa, aga meie iseseisvust ise samas ei tunnistanud ja suhtusid Eesti riiki väga põlastavalt. Ei tea mis pagana huvi pidi siis Eestil olema neid Venemaal abistada? Ja üleüldse, kuidas see nüüd nii välja kukkus, et suure ja võimsa tsaariarmee ohvitserid süüdistasid punaste käest peksa saamises endast 100 korda väiksemat rahvast, võiks neil endil vähe piinlik olla ? Seda tüüfust ei nakatanud Eesti riik neile meelega külge ja karantiin oli teiste inimeste jaoks ainuõige lahendus.”
Reede, 28. jaanuar
Neljapäeval pahandas endine Edasi ja Postimehe peatoimetaja Mart Kadastik peaminister Kaja Kallasega, et sellel puudub empaatiavõime, päev hiljem „kajas” talle vastu ajakirjanik Vilja Kiisler. Kiisler kirjutab: „Kogu see Kaja Kallasega seoses lahti lastud empaatiateema on oma sügavamas olemuses seksistlik. On teatav hulk meespoliitikuid ja arvamusliidreid, kes lihtsalt ei suuda leppida, et peaminister on naine. Aga kui ta juba – pagan küll! – on naine, siis peab tema riiki juhtima teisiti kui mees.” Kommentaariumis arvati sellest nii ja naa.
turbokiisler: „Viljal endal jääb praegu empaatiavõimest puudu kui ta üritab praegust olukorda suunata mingite totrate vasakdogmade sängi. Kas ta loeb seda normaalseks, et kui jutuks tuleb see kuidas keskmine pensionär tuleb praeguses olukorras toime, siis Kaja Kallas hakkab patrama oma isast (Siim pole ju mingi reapensionär vaid miljonär!). Kiisleril läksid suusad risti, praegu oleks tal aeg hoopis teisi (vasak)loosungeid hõigata, õiglusest, vendlusest, solidaarsusest ja muust kaunist. Aga see, et kuskil mõni vaene homoaktivist või transgender praegu kuskil külmas toas lõdiseb, ei tule Viljalegi pähe.”
Tere: „Selline küsimus saab tekkida ainult selle pärast, et naiseks olemist peetakse tema võimetest tähtsamaks. Ehk siis meile on pandud peaminister ja president ainult nende soost lähtuvalt, mitte võimetest.”
väike taks: „Juhtida saab ka ilma näkku sülitamata, ilma arrogantsuseta ja ülbitsemiseta. Seda esiteks. Mis puudutab nipsaka mõisapreili tarkust, siis on isegi lauajalg akadeemik võrreldes selle nipsaka mõispreiliga.”
to väike taks: „Mõisamehed on ikka ühes teises fraktsioonis...”
