Psühholoog: eksamihirmust vabanemine aitaks nõrgemaid õpilasi
(39)
Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilastega tegelev Rajaleidja piirkonnajuht ja psühholoog Tiina Kütt arvab, et kui eraldada põhikooli lõpetamine eksamihindest, looks see soodsa pinnase tervislikumale haridusteele. Plaani häälekas vastane, reaalkooli õppealajuhataja Madis Somelar ütleb, et sellega loobub riik kvaliteetsest haridusest.
„Õppimise eesmärk ei peaks olema eksami tegemine,” ütles Kütt ja selgitas: „Tihti tullakse enne eksamit – kaheksanda klassi lõpus või üheksanda alguses – ja räägitakse, et lapsel on nii suured õpilüngad, et tema küll seda eksamit ära ei tee. Aga ma tahaks siis küsida: kus varem oldi? Kuhu kadus motivatsioon õppida nende aastate jooksul ja miks õigel ajal ei sekkutud?”
Mõtteviisi küsimus
Kütt lisab, et kui laps on üheksa, mõni HEV-laps kümme aastat koolis käinud, siis on teadmine, et ta saab lõpetada ka siis, kui eksam lörri läheb, tema jaoks väga suur asi. „See on mõtteviisi küsimus, et me ei õpi selle eesmärgiga, et saada sinna tunnistusele kolm. Kui lapsel on kogu aeg ärevus ja hirm, kas ta teeb nüüd selle eksami ära, siis see laps kindlasti ei realiseeri oma teadmisi-oskusi sellisel määral, kui ta teeks seda hirmuvabalt.”
Somelar aga näeb, et kui eksami sooritamine eraldatakse lõpetamisest, tehakse ränk viga. „Sidudes põhikooli lõpetamise tingimustest lahti põhikooli riiklike eksamite sooritamine, loobub riik endale võetud järelevalvekohustusest tagada kvaliteetne haridus, inimese põhiõigus,” ütleb Somelar. Ta lisab, et laps peab jõudma kokkulepitud õpitulemustes vähemalt rahuldavale tasemele, sest hiljem on tal vaja ühiskonnas elutervelt toimida. „Ühiskond meie ümber peegeldab seda, mida ka koolis näeme: kõik tulemusteni ei jõua ega saa ka ühiskonnas oma elu korraldamisega hakkama.”
Aga just need, kes hõlpsalt hakkama ei saa, võiksid saada plaanitud muudatustest abi, arvab Kütt. „Ma arvan, et need lapsed, kes löövad käega ja ütlevad, et neil on suva, ongi praeguse olukorra tulemus. Nad on tundnud, et on teinud ja pingutanud ning ikkagi ebaõnnestunud, ja seega on see tohutu pingutus olnud täiesti mõttetu. Olulised ei peaks olema eksamid mingite aastate lõpus, vaid see, et õppimine oleks kogu aeg pidev. Toimetulekut peaks pidevalt hindama, sest lõpuks tahame, et meil oleksid noored, kes soovivad edasi õppida ja kes ei kao ära. See on võib-olla võimalus, kuidas lõpetaks rohkem noori põhikooli. Ja et nad läheksid rõõmsamalt edasi kuhugi teise õppeasutusse.”
Õpetaja hinnangust ei pruugi piisati
Somelar peab kõige põletavamaks probleemide algpõhjuseks seda, et meil on puudu tasemel õpetajaid. „Meil on tohutu puudus pädevatest õpetajatest. Siit tuleneb ka peamine põhjus, miks ei piisa aastahinnetest, mille on õpetaja pannud põhikooli lõputunnistusele: paljud neist hindajatest on õpetajad vaid nime poolest, paljudel puudub erialane väljaõpe, mõned on lihtsalt juhuslikud inimesed, kes on valmis koolis ajutiselt veidi kätt proovima,” räägib ta ja lisab: „Minu õe lapsele annab eesti keelt ja kirjandust kehalise kasvatuse kvalifikatsiooniga õpetaja, matemaatikat käsitööõpetaja, füüsikatunde aga terve sügise vältel ei toimunudki, sest koolil ei olnud õpetajat võtta. Kõigil juhtudel oli tunnistusel hinne, ka füüsikas. Kuid mis on nende hinnete sisu ja väärtus?”
Samasugusel seisukohal on ühe Lääne-Virumaa kooli noor õpetaja Karl. „Meie koolid on täis ebakompetentseid õpetajad, sellise palgatasemega on väga raske leida häid õpetajaid,” ütleb ta. „Haridusteemade agenda peaks olema õpetajate palkadel, mitte eksamite hindamisel. Selle teema tõstatamisega püütakse varjata tegelikke probleeme ja riigi võimetust õpetajatele elamisväärset palka maksta.”
Karli sõnul on hinne tagasiside tehtud tööle. „Õpilased tahavad tagasisidet. Muidugi oleks parem, kui see tagasiside oleks kirjalik ja väga personaalne, aga praegu on õpetajatel nii palju tööd, et igale õpilasele ei jõua paraku kirjalikku tagasisidet anda. Eksam on õpetaja tööriist. Õpilase töö on õppida ja eksam motiveerib õppima. Kui ka näiteks minu enda staatus oleks otsustatud põhikooli lõpueksamite põhjal, siis ei oleks ma praegu magistrikraadiga.”
