Tauno Tuisk: konkreetsed ettepanekud kõrghariduse jätkusuutlikumaks rahastamiseks

Sisemiste ressursside arvelt kõrghariduse pikaajalist arengut tagada ei saa.

Viimase kümne aastaga on riikliku kõrghariduse rahastamise osakaal sisemajanduse koguproduktist (SKP) olnud langustrendis. Absoluutnumbrina on märgata küll rahastamise väikest kasvu, kuid kuna samal ajal majanduskeskkond ja riigieelarve on kasvanud oluliselt kiiremini, siis kõrghariduse rahastamise osakaal SKP-st ja riigieelarvelistest kuludest on pigem vähenenud.

Sellises olukorras on kõrgkoolid rakendanud ümberkorraldusi leidmaks sisemisi rahalisi vahendeid õppejõudude palkade ajakohasena hoidmiseks ja kõrghariduse taristu (koolihooned, auditooriumid, laborid jms) kaasajastamiseks.

Sisemiste ressursside arvelt kõrghariduse pikaajalist arengut aga tagada ei saa. Ülikoolid on tänaseks jõudnud kriitilisse punkti, kuna sisemised ressursid hakkavad ammenduma ja kui riigi poolne ootus on kõrghariduse mahtu ja kvaliteeti hoida või kasvatada, siis on selge, et käes on tagumine aeg vaadata otsa kõrghariduse rahastamise küsimusele.