Trollimonitor on artikliseeria, milles analüüsime Ukraina sõja tuules toimuvat infosõda internetis.
Venemaa saatkond Eestis teavitas, et alustab siinsete venelaste kodumaale tagasi viimisega. Eesti Sputnik teatas, et ta polegi Sputnik. Propastop süüdistab 50 Eesti ettevõtet “sõjapesus”.
“Trollimonitor” on artikliseeria, milles analüüsime Ukraina sõja tuules infosõda sotsiaalmeedias. Kui näete sotsiaalmeedias märke infooperatsioonidest, saatke vihje uuriv@ekspressmeedia.ee.
Venemaa liidrite türanlikul käitumisel jagub omajagu paralleele Hitleri-aegse Saksamaaga.
Venemaa saatkond teavitas kampaaniast, mis meenutab pisut 1939. aastal natsi-Saksamaa algatatud baltisakslaste ümberasustamist (umsiedlung) Balti riikidest.
“Venemaa ja tema kodanike vastu on käivitatud enneolematu silmakirjalikkusel, valedel ja kitsarinnalisusel põhinev teavituskampaania,” teatas üleeile Venemaa saatkond Eestis.
“Praegu käib töö Euroopa riikidest venelaste välja viimise korraldamiseks,” teavitasid vene diplomaadid Facebookis samal ajal, kui Venemaal vangistatakse protesteerivaid kodanikke, keelatakse sõnavabadust ning riigi majandus kokku variseb.
Selline narratiiv mõjub vastuoluliselt, sest veel enne selle postituse avaldamist liikus siinse vene propaganda mõjusfääris narratiiv, justkui riik ähvardaks ise Venemaa kodanikud Eestist välja visata.
28. veebruaril teavitas Eesti siseministeerium, et siinsete venelastele antud elamislubasid ei tühistata. Teate taga on venekeelses sotsiaalmeedias levima hakanud kuulujutud vastupidisest, mida on võimendanud omajagu Eestis tegutsevad tuntud venemeelsed kõneisikud.
Ka Narva linnapea Katri Raik pöördus Eesti vene kodanike poole sõnadega: “Levivad valeuudised justkui teilt võetaks ära elamisluba või seda enam ei pikendata. See on vale.”
Enam kui 6000 jälgijaga vene saatkonna Facebooki leht on justkui ideaalne ülevaade vene propaganda siinsetest eesmärkidest. Need jutupunktid on täpselt sama hullumeelsed kui kogu Venemaa riigiladviku narratiivid “denatsifitseerimisest”, “erioperatsioonidest” või suurtest võitudest ajal, kui ligemale 10 000 Venemaa sõdurit on ukrainlaste hinnangul juba hukka saadetud.
Sõja esimesest päevast saati üritatakse Eestist võimendada rahvuste vahelist viha (tegelikult on vene propaganda seda siin alati teinud). Saatkond kirjeldab postitustes “kollektiivset Lääne russofoobia hüsteeriat”.
Näiteks 26. jaanuaril toimus Vabaduse väljakul üks taasiseseisvunud Eesti suuremaid meeleavaldusi, protestiüritus sõja vastu ja Ukraina toetuseks.
Saatkond seda nii ei näinud. Nimetas meeleavaldust venelaste vastaseks ning soovitas vene inimestel sinna kindlasti mitte minna, sest see olla suisa ohtlik.
Arvukate hüüumärkide ja emootikonidega vürtsitatud postituses teatati: “…on oht Venemaa kodanike tervisele ja turvalisusele.”
Meeleavaldus näitas, et mõistagi polnud sellisteks hoiatusteks mingisugust alust. Seal osalesid rahumeelselt nii eestlased, ukrainlased kui venelased.
Kaval propaganda on selline, mis otsib ühiskonnast üles olemasoleva probleemi ning forsseerib seda. Võimalikud rahvuse pinnal tekkivad lõhed on probleem, mis paraku ühiskonnas kindlasti aina nähtavamaks muutub.
Näiteks õiguskantsleri büroo on saanud juba teateid konflikti tagajärjel tekkinud koolikiusamisest rahvuse pinnalt.
“On ääretult kurb kuulda, et Venemaa sõjaline kallaletung Ukrainale
on tekitanud kooliperes niisuguseid pingeid, et need jõuavad rahvuse ja vaadete alusel laste kiusamiseni. Kahjuks pole see ainus sellelaadne märguanne,” teatas õiguskantsler Ülle Madise ühele sellisele teatele vastates.
“Oluline on selgitada, et Venemaa sõjalise rünnaku Ukraina vastu otsustas Venemaa riigipea, mitte tavalised inimesed. Eestis elavad venelased ei ole süüdi Ukraina sõjas.”
Kuigi avaldus on jällegi vene rahvusest elanike suhtes igati toetav, leidis seegi kurja ärakasutamist siinsetes vene propagandakanalites.
Sulgemisohus Sputnik väidab, et ta pole Sputnik
Sel nädalal suleti Sputniku Eesti haru propagandaportaali domeen. Suurt mõju see aga kaasa ei toonud. Sputnik vahetas vaid .ee domeeni .com vastu ning jätkab Eesti, Ukraina ja NATO vastaseid laimukampaaniaid sama hooga.
Näiteks täna hommikul avaldas Sputnik Eestis elava ajakirjaniku Allan Hantsomi sulest vandenõuteoreetiline artikli, mis õigustas Zaporižžja tuumajaama ründamist, selgitades seda ukrainlaste kurja plaaniga tuumajaama kaudu venelasi “provotseerida” ja ohustada. Artikkel kirjeldab, kuidas tuumajaam “süttis põlema”, kuid ei maini selle põhjuseid.
Domeeni sulgemist kajastanud Delfi Forte artiklile vastas Sputniku taga tegutsev MTÜ Sprutmeedia juhatuse liige Mati-Dmitri Terrestial vastulausega, et tegemist polevat selle Sputnikuga, mida Euroopa Liit käsib sulgeda, vaid hoopis eraldisesiva Sputnikuga, mis pole kuidagi Venemaa riikliku kanali Sputnikuga seotud. See on vaid lihtsalt üks tavaline Eesti MTÜ.
MTÜ, mille tegevust rahastatakse Venemaa Välismaal elavate Kaasmaalaste Toetamise ja Õiguste Kaitse Fondi toetusest.
Totakas sõjapesu. Kuidas tekib?
Russofoobia võimendamise musternäide on ka hiljaaegu ühes Venemaa suurimas propagandaportaalis Gazeta.ru ilmunud artikkel, milles psühholoog selgitas välismaal elavatele venelastele, kuidas vastu pidada, kui tänaval mõni agressiivne provokaator sind ründab.
Kuid üllatav ei ole mitte totakas propagandaartikkel, vaid tõsiasi, et sellise artikli kõrval ilmuvad Eesti ettevõtete reklaamid.
Gazetas ja teisteski propagandaportaalides kuvatud Eesti reklaame kaardistas Kaitseliidu vabatahtlike blogi Propastop, moodustades häbiposti 50 Eesti ettevõttest, kes väidetavasti propagandaportaale reklaamirahaga toetavad.
Mõni neist Eesti ettevõtetest on samaaegselt ehtinud enda sotsiaalmeediat sini-kollaste lipukestega, mis jätab silmakirjaliku mulje nii-öelda sõjapesust.
Turundusfirma Goal Marketing spetsialist Marko Saue selgitab, et reklaamide näitamise näol on tegemist üldjuhul Google’ teenusega, mis tähendab, et ettevõte võis tellida tehnoloogiahiidult juba näiteks pool aastat tagasi reklaamide kuvamise, sihtides Eesti venekeelset elanikkonda.
“Päris nii see ka pole, et keegi tuli näiteks eile selle peale, et kuvaks nüüd vene propagandakanalites oma reklaame,” selgitab Saue, mõistes, kui halb see võib välja näha.
See, et need reklaamid jõuavad propagandaportaali, ei ole tõenäoliselt ühegi ettevõtte soov.
Samuti ei maksa Eesti firmad raha otse Venemaa veebilehtedele. Reklaamija maksab Google’ile, kes omakorda maksab liikluse eest raha Venemaa veebisaidile.
“Seega on ka Google siin süüdi,” järeldab Saue.
Saue lisab, et samas päris võimetud ettevõtted selles olukorras ei ole. Firma saab luua nimekirja veebilehtedest, kus kindlasti nende reklaame näidata ei tohi.
Propastop on koostanud ka vastava musta nimekirja, mida võiksid Eesti ettevõtted selleks puhuks kasutada.
Päevalehele selgitas Propastopi esindaja e-kirjas, et mõni ettevõte on nende poole ka pöördunud ning apsaka pärast vabandanud.
Saue selgitab, et paljud Eesti ettevõtted on kogu turundustegevuse peatanud, kuna kardavad, et see poleks praeguses olukorras kohane.
“Näiteks üks börsiettevõte palus meil just kõik oma kampaaniad peatada,” ütleb ta.
