JUHTKIRI | Scholz eksib. Gaasiembargot on vaja

Eesti tanklates lähenevad kütuseliitri hinnad kahele eurole, aga nafta ja gaasi kallinemisest hoolimata on Euroopal kiiresti vaja kehtestada Venemaa gaasile ja naftale embargo. Nende müügist saab Venemaa endiselt suurt tulu, mis aitab käimas hoida Putini sõjamasinat.

Vene gaasist loobumine on paljudele Euroopa riikidele valusa majandusliku mõjuga, aga palju paremat aega kui praegu selleks niipea ei tule. Sõja lõppu pole lähiajal ette näha – Venemaa välksõda kukkus küll läbi, aga Ukrainas verist sõjakollet hoida suudab Putin veel kaua. Eriti kui ta nafta ja gaasi müügist pidevalt raha juurde saab.

Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz ütles eile, et ei poolda Venemaale gaasi- ja naftaembargo kehtestamist. Samal arvamusel on Ungari juhid. Scholzi väitel jääb Euroopa Venemaalt imporditud energiakandjateta hätta. Aga Ungari rahandusminister arvas, et praegusedki sanktsioonid põhjustavad Venemaa majandusele suurt kahju ja nende laiendamine paneks Ungari elanikud sõja hinda maksma.

Saksamaa ja Ungari eksivad. Talve lõpp on käega katsuda. Mida varem loobuda illusioonist, et Venemaa nafta ja gaas saab peagi jälle olla üks Euroopa energiavarustuse nurgakivisid, seda rohkem aega on teha plaane ja leida alternatiive järgmise talve üle elamiseks.

Tõsi, alternatiividega pole lihtne, sest paljud naftat ja gaasi eksportivad maad on poliitilises mõttes keerulised. Eriti embargo all olev Iraan, kelle nafta uuesti maailmaturule lubamine võimaldaks Venemaa verise nafta hülgamisest tekkiva lünga osalt täita. OPEC+ maad esialgu ei kibele tootmist suurendama, aga kindlasti annab tõusnud hind võimaluse väiksematele, kõrgema omahinnaga tootjatele.

Putinit peab pigistama majanduslikult nii kõvasti, et tal kaob võimalus Ukrainas sõda jätkata.

Tuletagem meelde, et ka Eesti Energial ja Alexelal on õlitööstused, mille toodang muutub nafta kõrge hinna puhul vägagi konkurentsivõimeliseks. Ja näiteks Saksamaal on energiakriisi leevendamiseks võimalik pikendada tuumajaamade kasutust. Osa riike saab aeglustada kivisöe kasutamise lõpetamist, osa jällegi taasalustada või suurendada kildagaasi tootmist. Rohepöörde kontekstis tähendab see küll mingite rõhuasetuste muutmist, aga suurest rohelisest plaanist ei tule ju loobuda. Vastupidi, tõusnud energiahinnad pigem kiirendavad seda.

Ei ole palju tahta, et oma maailmajaos rahu taastamise nimel keeraksid eurooplased toatemperatuuri paar kraadi jahedamaks ja vähendaksid autoga sõitmist. Putinit peab pigistama majanduslikult nii kõvasti, et tal kaob võimalus Ukrainas sõda jätkata.