10.03.2022, 22:00
Margus Vals: sõda Ukrainas sunnib rohepööret kiirendama
Kui varem rääkisime süsinikuneutraalsuse saavutamisest elektritootmises 2050. või 2040. aasta perspektiivis, siis nüüd väga teravalt lisandunud vajadusele suurendada energiasõltumatust, peame tõstma ambitsiooni ja minema taastuvale elektritootmisele üle juba 2030. aastaks.
FOTO:
Millegipärast on nii, et kui avalikkuses rahvusvahelistest ja riiklikest kliimadokumentidest räägitakse (Pariisi kliimaleping, Euroopa Komisjoni „Eesmärk 55“, Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030), peetakse neid automaatselt ebarealistlikult ambitsioonikateks, nö helesinisteks unistusteks, mis võivad küll olemas olla, aga jäävad suure tõenäosusega täitmata või lükkuvad edasi. Mida need siis ütlevad? Paljuräägitud „Eesmärk 55“ paneb paika, et 2030. aastaks peab Euroopa Liidus moodustama taastuvenergia osakaal kogutarbimisest 40 protsenti. Eesti enda riiklik kliimaeesmärk on isegi eesrindlikum: taastuvatest allikatest toodetud energia tarbimine peab kasvama 42 protsendini.
Oled juba tellija?