FAKTIKONTROLL | Numbritega mängimine tekitab sõjapõgenike osas paanikat

Arvamusloo-stiilis postitus on Facebookis juba terve nädala tekitanud palju kõlapinda. Postituses tehtud väidetel aga faktilist alust napib.

14. märtsil postitati gruppi За Будущее Время решать! (et tulevik otsustaks, vene k) postitus, milles kritiseeritakse praegust pagulasvoolu, kasutades eksitavaid väiteid. Pea 800-sõnaline postitus on viimaste päevadega saanud 900 reageerimist, üle 500 kommentaari ja 1300 jagamist.

Mida väidetakse ja kuidas on tegelikult?

Postituses on faktidega segamini hinnangud ja emotsioonid. Noppisime välja faktiväitd ja kontrollisime üle eelkõige väited, mis on inimestes enim paanikat külvanud.

Väide number üks: “Selle (pagulaste, toim.) konveieri käivitas Tallinna linnapea Kõlvart, kelle eestvedamisel avati Tallinnas spetsiaalne pagulaste vastuvõtukeskus, kuhu ühendati riigiasutused, MTÜ-d ja linnatöötajad. Samal ajal hakkas MTÜ Eesti Pagulasabi Poolast busse tellima ja pagulasi Tallinna viima. Bussireiside maksumus on üle 20 000 euro ööpäevas.”

MTÜ Eesti Pagulasabi esindaja sõnutsi korraldas vastuvõtupuntki Tallinnas Niine tänavale Tallinna linnavalitsus. MTÜ Eesti Pagulasabi juhataja Eero Jansoni sõnul organiseeriti busse 25. veebruarist. “Tegime seda omast initsiatiivist lähtuvalt kohapealsetest vajadustest. Seda tehes lähtusime oma humanitaarsest mandaadist,” ütles ta.

Sõja esimestel päevadel tulid bussifirmad oma ressurssidega vastu ja sõitsid tasuta. “Hetkel on maksumus tõesti 20 000 euro ringis, mille katame annetustest,” ütles Janson.

Esimene väide on seega eksitav, sest pagulasi tuli riiki nii enda initsiatiivil kui ka möödapääsmatusest. MTÜ Eesti pagulasabi tellis busse, et neil oleks tulemiseks transport ning Kõlvart omahakatuslikult “konveierit” organiseerima ei asunud. Postituses jääb ka mulje nagu busside eest makstud 20 000 eurot oleks maksumaksja poolt kinni makstud - tegelikult oli selleks MTÜ-l annetused.

Väide number kaks: „MTÜ Eesti Pagulasabi on valitsusmeelne organisatsioon, mis tegeleb peamiselt välisministeeriumi rahastatud projektidega. Nii sai ta 2020. aastal rahasüste summas 621 000 eurot. Mitte nii kaua aega tagasi oli MTÜ eesotsas Kristina Kallas, kes juhib praegu erakonda Eesti 200. Valitsus on pagulastega töötamiseks eraldanud juba 1,3 miljonit eurot. Ja see summa ainult suureneb.“

“Välisministeerium on meid rahastanud arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest avalike projektivoorude raames, s.t meie esitame neile väljakuulutatud projektivoorus taotluse, mida seejärel hindab sõltumatu komisjon ja teeb rahastusotsuse,” ütles Janson.

Lisaks Ukrainale on nii Pagulasabi projekte ellu viinud või viimas ka Gruusias, Jordaanias, Liibanonis, Keenias ja Türgis.

Kõik Eesti rahaeraldised ja Eesti rahastusel elluviidavad projektid on avalikud välisministeeriumi andmebaasis (1).

Lisaks rahastab ettevõtet ka Euroopa Liidu varjupaiga-, rände- ja integratsioonifond, mida kaasrahastab siseministeerium (2).

Praeguses, Ukraina sõjapõgenike kriisis, pole valitsus Eesti Pagulasabile raha eraldanud. “Tegutseme nii Ukrainas kohapeal, evakuatsioonide kui ka Eestisse jõudnud sõjapõgenike toetamisega eraisikute ja ettevõtete tehtud annetuste toel,” lisas Janson.

Rahalisi annetusi on Pagulasabile kogunenud 3,75 miljonit eurot, millest 1 miljon eurot on juba saadetud Ukrainasse sisepõgenike ja rindelähedaste linnade elanike aitamiseks (3).

Teine väide on samuti eksitav: Tõesti, Pagulasabi saab rahastust ka Välisministeeriumist, kuid see ei ole sugugiv nende ainuke ressursiallikas. Raha saadakse ka Euroopa erinevatest projektidest ja eraisikulistest annetustest.

Väide number kolm: „Ukrainlaste vastuvõtu tingimused - tasuta majutus koos toitlustamisega, kus elatakse kuni teise elukoha leidmiseni, elamisluba aastaks koos sotsiaalpaketiga, nagu Eesti elanikul, elamistoetus 150 eurot täiskasvanud pereliikme kohta ja 180 eurot lapse kohta. Lisaks mitmesugused lisaabi ja hüved.“

Eestisse tulnud põgenikud saavad taotleda ajutist kaitset. See tähendab, et nad saavad aastaks samad õigused ja kohustused nagu Eesti elanikud. “Toimetulekutoetust makstakse kohalike omavalitsuste poolt täpselt samas summas ja samadel tingimustel kõikidele toimetulekuraskustes inimestele,” kirjeldas protsessi MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse liige Anu Viltrop.

Sama kinnitas ka sotsiaalministeerium. Ühendstaabi sotsiaalkaitsegrupi juht Jako Salla ütles, et ajutise kaitse saaja saab õigused sellistele elementaarsetele asjadele nagu haridus, vältimatu arstiabi ja nii edasi, kuid neile kehtivad ka samad kohustused nagu Eesti kodanikele.
“Elamisloa saamise järel saavad nad taotleda ravikindlustust Eesti inimestega võrdsetel alustel. Ravikindlustus kehtib samadel alustel nagu Eestis elavatel inimestel: töötamine, töötuna arvel olemine, lapsed, rasedad jt,” kirjeldas Salla.

Antud väide on samuti vale, sest pagulased saavad tõepoolest toetust, kuid seda samadel tingimustel nagu eestlased. Vale on väita nagu saaksid pagulased mingisugust lisaabi või hüvesid.

Väide number neli: „Ülejäänud riigid aga sellise konveiertranspordiga ei tegele ja võtavad vastu neid ukrainlasi, kes ise nende juurde tulevad. Nii saabus eelmisel nädalal Soome 2395, Rootsi 3500, Hispaaniasse 1000, Belgiasse 1400 põgenikku.“

The Brussels Times kirjutas, et 11.märtsiks oli Belgiasse jõudnud üle kolme tuhande põgeniku Ukrainast. 17. märtsiks oli see arv tõusnud üle kümne tuhande. Ehk Ukrainast jõuavad ka inimesed sinna, lihtsalt kauem. Järgnevatel nädalatel on Belgiasse oodata enam kui 200 000 põgenikku (4) (5).

The Helsinki Times kirjutas 16. märtsil, et Soome on samuti jõudnud üle 3400 põgeniku, kuid oodatakse samuti suuremat põgenike hulka. 21. märtsiks on tõusnud see arv pea kaheksa tuhandeni. Soome peaminister Sanna Marin teatas, et nad on valmis vastu võtma kümneid kümneid tuhandeid sõjapõgenikke (6) (7).

Nädal tagasi kirjutas väljaanne Reuters, et Rootsi valmistub vastu võtma 76 000 põgenikku, kuid on arvestanud ka sellega, et juunis võib see arv suurem olla (8).

Hispaaniasse on tänaseks jõudnud üle 4500 põgeniku, kuid Hispaania migratsiooniminister rõhutas, et reaalne number võib suurem olla, sest paljud lähevad oma pere või tuttavate juurde (9). 21. märtsiks oli Hispaaniasse jõudnud umbes 25 000 põgenikku Ukrainast.

Numbreid põgenike arvust erinevates riikides saab seega pidada eksitavaks. Kuigi postitusest on aega mööda läinud ning arvud iga päevaga muutunud, siis ka esialgseid numbrid ei olnud päris õiged.

Eesti näiteks lisab oma arvudesse ukrainlased, kes on tulnud ka oma pere või sõprade juurde. Kuid Soome numbrite juures oli kirjas, et tegemist on ukrainlastega, kes on riigi poolt elamist palunud. Seega pole need arvud võrreldavad.

Miks on Eestisse jõudnud rohkem põgenikke kui näiteks Leetu, mis on Ukrainale palju lähemal?

Eesti Päevalehele

 on seda selgitanud PPA ühendstaabi juhi Egert Belitšev: Esiteks on Eesti taastanud erinevalt Lätist ja Leedust ajutiselt piirikontrolli Eesti-Läti piiril, mistõttu on Eestil ülevaade kõigist Ukraina kodanikest ja nende lähedastest, kes riiki sisenevad – ka neist, kes pole veel kohalike omavalitsuste või riigiasutuste poole abi või info saamiseks pöördunud.

Teine oluline tegur, miks Eestisse on saabunud palju sõjapõgenikke, on Belitševi sõnul kohaliku ukrainlaste kogukonna olemasolu. "Eestis elamise ja töötamise õigus oli veebruari seisuga umbes 30 000 Ukraina kodanikul. Kohalik kogukond teeb suurt tööd siia tulnud Ukraina inimeste abistamisel," ütles ta.

Väide number viis: “Kaheliikmelise töötu ukrainlase pere – täiskasvanu ja laps – peab riik maksma rahalist toetust kahele 330 eurot, tasuma majutuse. Kõik kokku vähemalt 900 eurot. Kui selliseid ukraina peresid (täiskasvanu ja laps) on vähemalt 30 000, siis igakuine ukrainlaste otsekulude suurus on 27 000 000 eurot. Sellele lisanduvad meditsiiniteenuste, haridus- ja muude sotsiaalteenuste kulud ning riigiaparaadi kulud nende ülalpidamiseks.”

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Oskar Lepiku sõnul on neid arve keeruline kommenteerida, sest pole arusaadav, kust need võetud on.

See-eest on Sotsiaalministeeriumi lehel avalik info sellest, kui palju ja miks toetust makstakse täitsa olemas (10). Kordame uuesti üle: Ukraina sõjapõgenikel on ajutise kaitse saanuna õigus toimetulekutoetusele samadel alustel kui teistel Eestis alaliselt või tähtajaliselt elavatel inimestel.

Toimetulekutoetuse arvestamine: esimesele pereliikmele makstakse üks toimetulekupiir (150 eurot), teisele täisealisele 0,8 toimetulekupiiri (120 eurot) ja alaealistele lastele 1,2 toimetulekupiirist (180 eurot).

Samad summad kehtivad ka kõikidele Eesti kodanikele, kel on toimetulekuga raskusi (11). Ühtlasi tasub meelde tuletada, et ukrainlased, kes siia jäävad, hakkavad reeglina ka õige pea tööle ehk maksavad makse.

Otsus: Eksitav ja pahatahtlik. Postituses olevad numbrid on eksitavad ning arvutuskäigud valed. Need põhjustavad ebavajalikku paanikat ning külvavad hirmu praeguses olukorras.