FAKTIKONTROLL | Klipp Balti riikide võimalikust invasioonist on vaid oletuslik ja oli eetris mullu
Mida väidetakse?
Postituse pealkiri ütleb eesti keelde tõlgituna “Vene televisioonis arutati seda, kuidas Euroopas võim üle võetakse”. “Vene propagandistlik riigitelevisioon arutleb juba avalikult Balti riikide hõivamise üle,” kirjutab postituse juurde selle autor.
Postitus on saanud 20 tunniga 21 jagamist. Sealhulgas jagati postitust edasi grupis “Rahvuslane”, millel on üle 6000 jälgija.
Kuidas on tegelikult?
Venemaal tehakse sotsiaalpoliitilist-saadet “60-minutit”, mille eesmärk on stuudios olevate ekspertidega arutada hetkel aktuaalseid poliitilisi teemasid. Saade jookseb kanalil Rossija 1, mis on üks Kremli propagandakanalitest.
Kõnealune saade on eetris igal argipäeval ning seda veavad abielupaar Jevgeni Popov ja Olga Skabejeva. Igas saates on külas umbes viis või kuus eksperti, kellega arutatakse peamiselt välispoliitilistel teemadel. Viimasel ajal on sellisteks teemadeks näiteks USA president Joe Bideni kõnede analüüsimine ja muidugi Ukraina “denatsifitseerimine”.
Mullu 6. detsembril arutati muu hulgas, milline võiks välja näha Venemaa potentsiaalne stsenaarium Ida-Euroopa vallutamisel. Fookuses olid Balti riigid ning Rootsi ja Poola. Seda tehti sellepärast, et läänemeedia oli varem teinud ülevaateid Venemaa “võimalikust” sissetungiplaanist (1) (2).
Esineb Venemaa ajakirjanik ja sõjandusekspert Igor Korotšenko, kes püstitab ühe võimaliku stsenaariumi, et näidata, kuidas “riikide vallutamine võiks välja näha”. “Balti riikidele korraldatakse massiivne elektrikatkestus, millega NATO radarid ei näe enam miskit,” kirjeldab saates Korotšenko. Tegemist oli kõigest tema visiooniga, mitte Venemaa tegeliku plaaniga, mida me ei tea.
Klipp sellest, kuidas Korotšenko Balti riikide kaardi ees näitab võimalikku invasiooniplaani, on läinud hiljuti meedias liikvele. Postitused viitavad sellele, nagu oleks 2022. aasta märtsis sellega Vene riigitelevisioonis esinetud. Tegelikult nii ei ole. Vastava faktikontrolli on juba teostanud ka näiteks väljaanne Reuters (3).
Otsus: Eksitav, sest puudub kontekst. Klippi esitletakse kui Putini järgmist sammu, mis on esitatud Ukraina sõja ajal, kuid tegelikult on klipp pärit 2021. aastast ning selles spekuleeritakse võimalike käikude üle.